Riigikogu võttis vastu avalduse Ukraina suveräänsuse toetuseks

Kertši sild. Foto: Sergei Malgavko / TASS / Scanpix

Riigikogu võttis tänasel täiendaval istungil vastu 89 riigikogu liikme algatatud avalduse Ukraina toetuseks seoses Kertši väinas toimunud agressiooniga. Vaata, kes ei ilmunud kohale ja kes jätsid hääletamata.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti 3. detsembril menetlusse 89 riigikogu liikme esitatud avalduse «Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks seoses Kertši väinas toimunud agressiooniga» eelnõu (766 AE). Avalduse eesmärgiks on väljendada Eesti toetust Ukraina vääramatule õigusele kaitsta oma territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust.

Avalduse poolt hääletas 79 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud, viis saadikut ei hääletanud. Hääletamata jätsid Isamaa fraktsiooni liikmed Helir-Valdor Seeder ja Sven Sester ning reformierakondlane Madis Milling, kes olid eelnõu algatajate seas, kuid ei hääletanud. Keskerakondlased Valeri Korb ja Igor Kravtšenko jätsid hääletamata ning polnud ka algatajate seas. 

Istungilt puudus 17 saadikut:

Keskerakond: Siret Kotka-Repinski puudus, kuid oli algatajate hulgas. Vladimir Velman, Karin Tammemägi, Mihhail Stalnuhhin, Oudekki Loone, ja Dmitri Dmitrijev puudusid ning ei olnud ka algatajate hulgas.

Isamaa:  Raivo Aeg puudus ega olnud eelnõu algatajate seas. 

Reformierakond: Lauri Luik, Mati Raidma ja Laine Randjärv puudusid, kuid olid algatajate hulgas. 

EKRE: Martin Helme ja Arno Sild puudusid, kuid olid algatajate hulgas.

Vabaerakond: Külliki Kübarsepp ja Ain Lutsepp puudusid, kuid olid algatajate hulgas.

SDE kõik liikmed olid kohal ja hääletasid poolt.

Avalduses kutsub riigikogu üles vaba laevaliikluse taastamisele Kertši väinas ja Aasovi merel, kõiki riike toetama Ukrainat tema territoriaalse terviklikkuse kaitsel, mitte tunnustama Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist ning kehtestama Venemaa suhtes täiendavaid sanktsioone.

Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on avalduse algatajad seisukohal, et kujunenud olukorras tuleb jätkata ja laiendada Venemaa vastu suunatud sanktsioone. «Eeldame, et ka detsembris toimuval Euroopa Ülemkogul pikendatakse 31. juuli 2014 Euroopa Liidu poolt kehtestatud piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas,» rääkis Mihkelson. Ta lisas, et riigikogu peab oluliseks laiendada 17. märtsil 2014 kehtestatud piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega.

«Kertši väinas toimunud agressiooniakt on järjekordseks Venemaa sammuks, mille eesmärgiks on eelkõige saavutada täielik kontroll Aasovi mere üle ja samas testida lääneriikide ühtsust ning reageerimiskiirust. Kremlile pole tähtsad mitte rahvusvahelise õiguse pügalad, vaid see, kui veenev on nende enda lugu,» kommenteeris Mihkelson.

«Venemaa käitus Kertši väinas ettekavatsetult provokatiivselt ja teostas nii rahvusvahelise õiguse kui iseenda seadustega vastuollu sattudes agressiooniakti suveräänse naaberriigi vastu. Antud juhtumi kõige tõsisemaks õppetunniks meile on aga Lääne aeglane ja ilmselgelt liiga nõrga ühispositsiooniga reageering. See on kriitiline olukorras, kus agressor on saavutanud selge edumaa nii sõjalis-taktikalisel väljal kui narratiivi loomisel,» ütles Mihkelson.

«Seepärast on eriti oluline, et Ukraina sõbrad ja toetajad reageeriksid toimepandud agressiooniaktile võimalikult ühtselt ja jõuliselt,» võttis Mihkelson avalduse idee kokku.

Avalduse eelnõus mõistab riigikogu hukka Venemaa Föderatsiooni rünnaku Ukraina laevadele Kertši väinas ning Ukraina meremeeste haavamise ja kinnipidamise.

Riigikogu rõhutab, et Venemaa peab viivitamata vabastama Ukraina laevad koos meremeestega ning võimaldama neil takistamatult liikuda Ukraina sadamatesse. Riigikogu kutsub üles vaba laevaliikluse taastamisele Kertši väinas ja Aasovi merel.

Avalduse eelnõus kutsub riigikogu üles kõiki riike toetama Ukrainat tema territoriaalse terviklikkuse kaitsel ja järgima riigikogu üleskutset mõista hukka Venemaa agressioon suveräänse Ukraina vastu ning mitte tunnustama Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist.

Kertši väina intsident leidis aset 25. novembril, kui Vene sõjaväelased hõivasid seal kolm Ukraina mereväe alust, olles eelnevalt nende pihta tule avanud ja üht neist ramminud. Vahejuhtumis sai haavata mitu Ukraina mereväelast ja paarkümmend võeti vangi.