/nginx/o/2018/11/30/11616079t1h88d5.jpg)
Selle filmi sündmused hargnevad Leedus Kaunases aastal 1941. Kuid pole mingit vahet! See on täpselt sama teravalt Eesti lugu. Küüditamisest, reetmisest, purustatud eludest, purustatud perekondadest ning erakordsest julmusest. Kannatustest, mida on raske uskuda isegi filmis.
Ometi on see reaalsus, mis tugineb Ruta Sepetyse tõsielulisele menuromaanile «Hallaegade algus» («Between shades of gray»). Küüditamise koledusi annab see lugu edasi teismelise tüdruku silmade läbi, aidates tänapäeva noortel ajalugu mõista. Sa saad aru, et see võib olla sinu enda isa, kes maha lastakse, su oma ema, kes vangilaagris sureb, sinust lahti kistud kallim, keda sa ei pruugi enam iial näha, su oma väike vend, kellele sa pead kehastuma kogu maailma tugisambaks. Tõsi, iga järgmise põlvkonna vahele jääb ajafilter ning tragöödia muutub kaugemaks ja umbisikulisemaks. Kuid neid lugusid ei saa eitada ega unustada! Kõigist teemaga puutuvatest linateostest poeb just see film enim naha vahele. Võtab vaataja kaasa, asetab ta sündmuste keerisesse ning läheb hinge kogu selles võikuses ja traagikas, mis on ajaloo suhtes õiglane.
/nginx/o/2018/11/30/11616082t1hda6a.jpg)
Positiivse peategelasena teeb Bel Powley suurepärase rolli: suudab pilgus edasi anda kogu valu ja hirmu, aga samas ka kangekaelse lootuse ja vapruse. Šarmantse NKVD komandöri rollis näeme ka Eesti publikule hästi tuntud Soome filmitähte Peter Franzénit. Rollis annab ta veenvalt edasi kohutava tõe: toonased koledused tegi võimalikuks fakt, et leidus julmureid, kellele võimutunne, teiste kannatused ja karistamatus naudingut valmistasid.
/nginx/o/2018/11/30/11616080t1h03a8.jpg)
Filmi emotsionaalne laeng on tohutu ning sellele keerab värvi peale teostuse kõrge kunstiline tase. Leidlik kaameratöö, filigraanselt märgatud ja talletatud detailid, veenvad karakterid, väga hästi tunnetatud rütm. Film voolab nagu elu, sündmused ja tegelased avanevad kiht-kihilt. Pole action'ile omast pinnapealset kihutamist ega nii mõndagi Eesti filmi paraku iseloomustavat venimist. Loo ellu äratamise ja vaatajani toomise võimelt on film suurejooneline õnnestumine! Kuid ma ei saa siiski emotsionaalselt erksamat vaatajat jätta hoiatamata stseenide eest, mida neid kord näinu ilmselt iial oma mälust pühkida ei suuda. Rahvavaenlastena aeti vagunitesse peamiselt naised-lapsed, täiesti süütud inimesed. Selge see, et rinnalapsed ei elanud kuut nädalat ebainimlikes tingimustes üle. Ajaloolised tõendid kinnitavad, et peaaegu kõik nad surid. Üks asi on teada seda kui kiretut fakti. Hoopis teine asi on näha noore ema ennastsalgavaid pingutusi, et oma lapsukest säästa, ning näha teda hullununa kramplikult kallistamas tillukeste siniste jalgadega surnud beebit, sisendades endale, et ta magab.
/nginx/o/2018/11/30/11616081t1hb7be.jpg)
Kohutavad kaadrid, edasi antuna erakordses elulises veenvuses – neist sa filmi «Tuhk lumel» vaatajana paraku ei pääse! Ometi oled südamepõhjani tänulik, et keegi suutis ajaloo hõlma vajuvale tegelikkusele anda surematu reaalsuse filmi kujul. Tänapäeva rahutus maailmas on õige ja möödapääsmatu neid lugusid mäletada. Võimas film, mis on kindlasti väärt kõiki neid kibedates pisarates 98 minutit, mis ekraani ees tuleb üle elada.
«Tuhk lumel» (Leedu/USA 2018)
Ajalooline draama
Režissöör Marius Markevičius
Produtsendid Žilvinas Naujokas, Marius Markevičius, Chris Coen, Jonathan Schwartz
Stsenarist Ben York Jones (Ruta Sepetyse raamatu «Hallaegade algus» põhjal)
Näitlejad Bel Powley, Jonah Hauer-King, Peter Franzén, Lisa Loven Kongsli, Martin Wallström, Darius Meškauskas
Kestab 1 t 38 min
Film «Tuhk lumel» osales sel aastal Pimedate Ööde filmifestivalil Balti filmi võistlusprogrammis ning festivali raames toimus ka filmi rahvusvaheline esilinastus.
Eesti kinodes alates 14. detsembrist
5 tärni
:format(webp)/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)