Rainer Sternfeld: Eesti elukorraldus on palju mugavam ja inimlikum kui Räniorus

Käivitanud Eestis maailma esimese üleriigilise elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku, lendas Rainer Sternfeld Ameerikasse, et viia seal ellu oma järjekordsed suured unistused. Ja viiski: müüs oma ambitsioonika noore ettevõtte kuulsa Ränioru veteranfirmale. Ent kuue aastaga Silicon Valleys on ta avastanud, et tegelikult polegi seal kõik nii uhke ja uudne, nagu enamikule paistab.

Rainer Sternfeldi loomingut teab ja on näinud igaüks: ta on Tallinnas Vabaduse väljakul kõrguva Vabadussõja võidusamba üks neljast autorist. Aga tunduvalt vähesemad teavad, mida ta on teinud peale selle.

See, mida ta on teinud, on palju suurem kui vabadussammas. Sest Californias Silicon Valleys, kus ta tegutseb juba seitsmendat aastat, väikseid asju ei tehtagi. See, mis seal sünnib ja valmib, on enamasti üleilmse mõjuga. Lühidalt: aastal 2012 lõi Sternfeld Eesti-USA georuumilise suurandmete ja asjade interneti idufirma Planet OS, mille ostis mullu Ränioru küberturvalisuse ja -analüütika ettevõte Intertrust Technologies. Sternfeldist (35) sai firmas andmeplatvormide divisjoni juht ning asepresident strateegiliste projektide alal.

Arter kohtus Sternfeldiga Silicon Valleys Palo Altos, napilt kilomeetri kaugusel maailmakuulsast Stanfordi ülikoolist. California soojas novembris, mil temperatuur tõusis päeval 25 kraadi kanti, võis mõnuga istuda Joanie’s Cafe ette tänavale sätitud laua taha. Hommikusöögiks tellitud pannkoogid mustikatega maksid kümme ja pool dollarit.

Algul oli plaan kohtuda San Francisco kesklinnas režissöör Francis Ford Coppola filmistuudiole American Zoetrope kuuluva rohelise vaskkupliga Columbus Toweri all kohvikus. Ettevõte, kus Sternfeld töötab, on soetanud otse Coppola hoone vastas üle Columbuse avenüü endale kontori – kokkuvõttes juba neljateistkümnenda üle maailma.

Aga see on Silicon Valley: elu on kiire ja plaanid muutuvad. Arteril tuli sõita San Franciscost tunni kaugusele Palo Altosse.

Kas suured vahemaad ja liiklusummikud on siinse elu suurimad miinused?

Ei ole. Need on pigem olmeprobleemid, millest saab üle. Ilm on siin ju hea, nii et ei pea muretsema näiteks rehvivahetuse pärast.

Kõige negatiivsem on hind, et siin üldse olla. Kinnisvara maksab palju, kuna esiteks ei tohi maavärinatest tingituna kõrgustesse ehitada. Teiseks, Räniorg asub kitsal mäeahelikuga poolsaarel, mistõttu on pindala piiratud. San Francisco lahe piirkonnas elab kaheksa miljonit inimest. See kõik ajab kinnisvara hinnad üles. Olen olnud siin kuus ja pool aastat ning näinud, kui absurdselt kalliks on kõik läinud.

Mäletan, et kui hakkasin mõtlema Silicon Valleysse tulemise peale, pidi arvestama rusikareegliga, et üks tuba üürikorteris maksab tuhat dollarit. Elasime algul Santa Claras Koreatowni lähedal kahe magamistoaga korteris, mille üürihind oli 2400 dollarit kuus. Nüüd on samasuguse korteri üür 3500 dollarit. Parim viis siinsete kulude võrdluseks Eestiga on mõelda, et 1000-eurone elamisstandard Eestis võrdub siin 6000–7000 dollariga.

Viimased viis aastat oleme elanud Palo Altos. Huvitav on see, et isegi kui oleksid jõukas ja saaksid elada majas, mille üür on 10 000 või 12 000 dollarit kuus, ei tähenda see, et saad automaatselt parema maja. Ei, saad lihtsalt paremas asukohas maja, mis kostab ikka läbi ja millel on muud probleemid, nagu ummistuv kanalisatsioon või põrgumüra tegev küttesüsteem. Siinsed majad on põhimõtteliselt pappkarbid: puitkarkass, mille peal on nn Püssi plaat. See on haruldane, et keegi ehitab jäiga puitkonstruktsiooniga, betoon- või kivimaja, nagu oleme harjunud ehitama Eestis.

Kuidas asukoht maja hinda määrab?

Meie lastel on olnud Palo Altos õnn õppida California ühes paremas riiklikus algkoolis.