Türgi vabatahtlik: mulle meeldib eestlaste maailmavaade

Türgist pärit Musa Arslan tuli Eestisse septembris Euroopa Vabatahtlikku Teenistust tegema. Kuna noormees on alati soovinud nii lastega töötada kui ka proovida elada mõnes põhjamaises riigis, tundus lasteaiatöö Eestis talle ideaalne valik.

Õismäel asuvasse Meelespea lasteaeda jõudes oli lastel parasjagu hommikuring, kus õpiti muuhulgas ka vabatahtlik Musa abil kolm türgikeelset sõna: ema, isa ja lastelaulust tulenevalt ka sõna toonekurg. 

«Uurime, kuidas öeldakse türgi keeles ema,» ütles õpetaja lastele ning küsis inglise keeles Musalt sõna tähendust tema emakeeles.

«Anne,» vastas Musa ning kirjutas selle tahvlile. Lapsed läksid vastusest rõõmsalt elevile ning kihistasid naerda. «See kõlab nagu kena naisenimi eesti keeles, kas pole?» vastas õpetaja laste reaktsioonile. Sama naljakas tundus lastele ka sõna isa, mis on türgi keeles baba. Teadjamad lapsed märkisid, et see sarnaneb ka venekeelse sõnaga isa kohta.

Eesti inimesed sümpaatsed

Musa sõnul tahtis ta Eestisse tulla, kuna siin on võrreldes Türgiga väga erinev kultuur, mida noormees tundma soovib õppida. «Olen alati tahtnud lastega töötada, sest ma usun nende algatusvõimesse ning sellesse, et nad suudavad meie tulevikku päästa,» selgitas Musa.

Eestisse tulek ei olnud Musa jaoks päris pea ees tundmatusse vette hüppamine. Ta käis Eestis aasta tagasi ühe lühikese projekti raames ning siinsed inimesed jätsid talle hea mulje. «Siinsed kombed ja inimeste maailmavaade on mulle sümpaatsed,» ütles ta ning lisas, et on ka alati soovinud mõnes põhjamaises riigis elada.

Musa hinnangul on eesti ja türgi laste vahel erinevad vaid söömisharjumused. Muus osas on lapsed tema arvates samasugused. «Lapsed hakkavad kultuuri omaks võtma ju alles suureks kasvades,» ütles ta.

Kuigi vaid kaks kuud Eestis olnud Musa veel eesti keelt ei räägi, pole tal lastega suhtlemisel probleeme. «Siin on inglise keelt rääkivaid lapsi, nemad aitavad ka teistele tõlkida,» ütles ta ja lisas, et ega neil ei olegi lastega suheldes tegelikult ühegi keele järele vajadust.

«Saame kehakeeles üksteisest aru, sest neile on vaja pakkuda toredat ajaveetmist ja toetada nende arengut, mistõttu usun, et meie keeleline suhtlus on piisav,» selgitas ta.

Välismaalane lasteaias on väärtus

Meelespea lasteaia direktor Kristina Märksi arvates on välismaalasest vabatahtlikud lasteaias suur väärtus. «Õpime ennast paremini tundma. Lapsed saavad aru, et kuigi inimene räägib teist keelt, on ta tegelikult sõbralik ja täpselt samasugune inimene nagu nemadki,» selgitas ta.

Lapsed on Musa väga hästi vastu võtnud, kuna direktori sõnul on neil eri rahvustest vabatahtlikud käinud juba kümme aastat ning lapsed on nendega kokku puutunud ja tunnevad rõõmu nendega suhtlemisest.

Kuigi Märksi sõnul valmistatakse Meelespea lasteaias lapsi ette eestikeelsesse kooli minekuks, on rühmades lapsi eri emakeeltega kodudest. Seal on lisaks eesti emakeelega lastele nii venekeelse, ingliskeelse kui ka hiina-, armeenia- ja hollandikeelsetest kodudest pärit lapsi. Vabatahtlikega suhtlemine aitab neil paremini ka teisi kultuure mõista.

Euroopa Vabatahtlik Teenistus

Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames võib iga 17–30-aastane noor minna mõnda Euroopa riiki vabatahtlikuna tööle ning tutvuda selle riigi keele ja kultuuriga.

Noorteagentuuri programmijuht Karin Ööveli sõnul on Eestis praegu teenistust tegemas 100 eri Euroopa riikidest pärit noort. Eesti noori on teistes riikides tegutsemas ligikaudu 40. Populaarsemad sihtriigid eestlaste jaoks on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. 

Kui noorel on soovi minna vabatahtlikku tööd tegema kas lühiajaliselt või terveks aastaks, siis esimese sammuna tuleb teha endale profiil Euroopa Solidaarsuskorpuse andmebaasi.

Sellel platvormil liigub info eri projektide kohta ja see on hea võimalus leida endale huvipakkuvas valdkonnas ja riigis sobiv teenistuskoht. Võib pöörduda ka Eesti organisatsioonide poole, kes noori välisriikidesse saadavad ja küsida neilt infot käimasolevate projektide kohta.