Mida tähendaks sõjaseisukord Eestis tavakodanikule?

Foto: Arved Breidaks / LEPM/ Scanpix

Üleeile õhtul kuulutati Ukrainas Kertši väina sündmuste valguses välja sõjaseisukord, millega kaasnevad piirangud tavakodanikele. Näiteks keelab Ukraina riik alkoholimüügi, võib piirata inimeste liikumisvabadust ja reguleerida meedia tööd. Uurisime, mida tooks sõjaseisukord kaasa Eestis. 

Sõjaseisukorda ei kuulutata kunagi välja kergekäeliselt, kuid kui see juhtub, puudutab see lisaks kaitseväekohuslastele ka kõiki teisi riigis viibivaid inimesi. 

Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna nõunik Karin Kivipõld selgitas, et sõjaseisukorra kuulutaks Eestis välja kas riigikogu või president ning tegemist on riigi eriõigusliku korraga. Sõjaseisukorra erisused on kindlaks määratud seadusega ja selle alusel kehtestatud muude õigusaktidega.

Kivipõllu sõnul võib sõjaseisukorras riigikaitseseadusele kohaselt piirata isikute õigusi ja vabadusi ning neile ka kohustusi panna. Seda muidugi riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides ning seadusega ettenähtud juhtudel.

«See ei tähenda, et kõiki õigusi ja piiranguid automaatselt korraga rakendatakse, vaid pigem, et on võimalus seaduse paragrahvis loetletult õigusi ja vabadusi piirata või kohustusi panna,» selgitas Kivipõld.

Sõjaseisukorras võib Eestis kehtestada inimestele järgmisi piiranguid: 

- Valitsus võib keelata avalike ürituste ja koosolekute pidamise, kui see seab ohtu avaliku korra.

- Valitsus võib peatada streigid ja töösulud ning keelata nende korraldamise, sõltumata asutusest ja organisatsioonist.

- Valitsus võib piirata kindlat liiki esemete müüki ning nende väljaviimist riigist. Samuti võib neile määrata sundhindu juhul, kui tegemist on elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks vajalike või riigi sõjalist kaitset toetavate asjadega.

- Valitsus võib piirata sidevahendite kasutamist, kui nende vahendusel levitatav info võib ohustada julgeolekut.

- Valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister võivad keelata teatud sisuga teabe edastamise meedias.

Täpsemalt leiab info piirangute kohta Riigikaitseseadusest paragrahvist 20.

Võrdluseks praeguse sõjaseisukorraga kaasnevad piirangud Ukrainas:

- Kohalik võim läheb sõjalisele administratsioonile.

- Riigi huvides võib omandit konfiskeerida.

- Riigil on õigus teha ettevõtetele ettekirjutusi ja panna inimesed riigi kasuks tööle, näiteks kaitserajatisi rajama.

- Võidakse piirata inimeste liikumisvabadust ja kehtestada öine liikumispiirang, nn komandanditund.

- Riigil on õigus reguleerida meedia tööd, sulgeda meediaväljaandeid ja piirata interneti toimimist.

- Keelatakse miitingud.

- Jäetakse ära kõikvõimalikud valimised.

- Poliitilisi organisatsioone saab lihtkorras sulgeda.

- Keelatakse alkoholimüük.