Kohus andis Eesti Näituste ala arendajale õiguse

Eesti Näituste asemele kerkib tulevikus elamurajoon. Foto: Mihkel Maripuu

Pirita linnaosa valimatu täisehitamise vastu võitlevaid kodanikeühendus tabas sel nädalal tagasilöök, kui riigikohus jättis rahuldamata nende kaebuse Pirita tee 28 ehk Eesti Näituste ala detailplaneeringu kohta, mis näeb sinna ligi paarikümne elumaja ehitamise.

Pirita selts vaidlustas linnavalitsuse otsuse algatada Eesti Näituste ala detailplaneering ning jätta algatamata keskkonnamõju hindamine. Alama astme kohtutes kaotuse osaliseks saanud selts viis asja riigikohtusse, kuid ei saanud ka sealt õigust.

Merivälja Aedlinna Seltsi juhatuse liige Jüri Lass nimetas viimast avalikult välja pandud planeeringu eskiisi täiesti mõistusevastaseks ning ütles, et Pirita seltside esindajad kasutavad ära kõik seadusega antud võimalused planeering seisma panna – osalevad avalikel aruteludel ning esitavad vastuväiteid.

Lass tsiteeris planeerimisseadust, mis sätestab muuhulgas, et planeerimisalase tegevuse korraldamine tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. «Ja kui on väga palju vastuseisjaid, nagu praegusel juhul, siis võib maavanem jõuda ka järeldusele, et avalikud huvid ja väärtused ei ole tasakaalustatult arvestatud. Maavanem on ühe Miiduranna planeeringu puhul sellise otsuse juba teinud,» lausus Lass.

Pirita seltsi juhatuse liige Lea Nilson selgitas, et kaebust ei esitatud mitte kiuslikkusest, vaid selleks et kõik aru saaksid, et keskkonda ei saa niisama lihtsalt rikkuda. «Kui see planeering läbi läheb, siis on sealsamas kõrval kohe järgmine hakkamas ja lõpptulemus on see, et Pirital on sama palju kortermaju kui Mustamäel. Kui võrrelda näiteks Nõmmega, siis Pirital on uute korterite pakkumisi praegu tublisti rohkem ja palju detailplaneeringuid on alles töös,» rääkis Nilson. Nii tema kui Lassi sõnul on Pirita peamiseks probleemiks see, et planeerimine käib üksikute kruntide haaval ning ikka ainult maaomaniku huvi ja rahateenimissoovi arvestades.

Tänavu suvel, kui avalikkuse ette jõudis linnaplaneerimise ameti eelmise juhataja pistiseafäär, tegid Merivälja Aedlinna Seltsi esindajad prokuratuurile avalduse, milles palusid kontrollida, ega Pirita tee äärsete planeeringute menetlemises ei ole midagi kahtlast. Kuna avalduses polnud esitatud ühtki fakti ametnike ebaausa tegevuse kohta, siis menetlust ei algatatud.

«Prokuratuurile ei ole seadusandja pannud seadusega ülesannet teostada kohaliku omavalitsuse asutuse igapäevase tegevuse üle järelevalvet, sealhulgas teostada järelevalve korras kontrolli linnaplaneerimise ametis menetletavate detailplaneeringu ja muude menetluste üle. Sellise tegevuse seaduslikkuse üle teostavad järelevalve korras kontrolli kohaliku omavalitsuse vastavate volitustega institutsioonid. Viimaste tegevuse küsitavuste korral saab nõuda õigust halduskohtult,» kõlas prokuröri vastus.

Eesti Näituste juhataja Igor Pihela ütles Postimehele, et kaebajaid on olnud teisigi ning mõni neist on lihtsalt pahatahtlik. «Kui detailplaneeringu algfaasis keegi leiab, et planeeritud lasteaed on ebamugav naaber, sest sealt kostab laste hääli, siis andke andeks, aga siin ei ole enam arutamise ruumi,» ütles Pihela.
Tema sõnul ei avalda planeeritav elurajoon keskkonnale suuremat mõju, kui praegune messikeskus. Eesti Näitustel on Pihela sõnul külastajaid olenevalt aastast 140 000 kuni 170 000. On messe, kus on olnud 45 000 kuni 60 000 külastajat nelja-viie päeva jooksul ehk üle 10 000 külastaja päevas koos selle juurde kuuluva autodevoolu ja parkimisprobleemidega.

«Aga arendusega me tahaksime jõuda ehk kusagil 350 korterini. Ja kui võtta Tallinna linna pereplaneerimiskoefitsient, mis on 2,7 või 2,8, siis võiks uute elanike arv läheneda tuhandele,» ütles Eesti Näituste juht. Pihela sõnul kavandatakse alale keskmiselt neljakorruselisi hooneid ning enam kui kaheksa hektari suurusest alast üle poole jääb avalikku kasutusse.

Pirita elanikud on vastu ka praegu menetluses olevale TOPi ja lähiala planeeringule, mis näeb ette elu- ja ärihoonete ehituse TOPist linna poole jäävale alale. Nilsoni sõnul ei saa rahul olla ka Pirita jõe paremale kaldale, Merivälja 1c kavandatava spordikeskuse planeeringuga, kus mahud on läinud tunduvalt suuremaks, kui alguses lubatud.