Eestist ei lähe Marrakechi keegi, saadik hääletab ränderaamistiku poolt ÜRO peaassambleel

Välisminister Sven Mikser. Foto: Tairo Lutter

Eestist ei lähe Marokos Marrakechis detsembril toimuvale ÜRO konverentsile keegi,  Eesti saadik hääletab raamistiku poolt hiljem ÜRO peaassambleel.

Välisminister Sven Mikseri sõnul on koalitsioonipartnerid kinnitanud, et ei soovi teemat täiendavalt valitsuses arutada. «Seega annan Eesti esindajale ÜRO juures juhise hääletada detsembris ÜRO Peaassambleel ränderaamistiku heaks kiitmise poolt,» ütles Mikser.

ÜRO peaassamblee toimub 19. detsembri New Yorgis ning ränderaamistikule annab seal Eesti toetushääle Eesti suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson.

Ta lisas, et Eesti presidendi otsus Marrakechi konverentsil mitte osaleda ei mõjuta kuidagi Eesti otsust raamistikku peaassamblee hääletusel toetada, lähtudes riigikogus vastu võetud avaldusest ja selles väljendatud põhimõtetest.

Sven Mikser ise viibib Marrakechi konverentsi toimumise ajal 10. detsembril Brüsselis Euroopa Liidu Välisasjade Nõukogul.

«Toetuskõnet, mis Marrakechi kõrgetasemelisel kohtumisel oleks võinud Eesti poolt kõlada, ei tule. Küll aga saab Eesti toetus sellele dokumendile selgelt fikseeritud ÜRO peaassambleel hääletuses,» ütles Mikser.

Ta tõdes, et presidendi asemel võinuks ÜRO konverentsile sõita ka peaminister, aga valitsus selles küsimuses konsensust ei leidnud. «Kui ei, siis ei,» lausus ta.

Mikseri sõnul oleks ta valmis kaaluma ise osalemist Eesti esindajana Marrakechi konverentsil, kuid ta ei soovi kõigutada koalitsioonis tekkinud tasakaalu ja tekitada Eesti sisepoliitikas uusi värelusi.

«Pealegi on samal ajal toimuvas Euroopa Liidu välisasjade nõukogus arutlusel teisi väga olulisi teemasid, nagu näiteks Venemaa agressiooni Ukraina vastu.  Puudumine välisasjade nõukogult oleks kindlasti mitte hea signaal,» ütles Mikser.

Välisminister nentis et kõik see, mis on ÜRO ränderaamistiku debatis Eestis juhtunud, pole tema jaoks ideaalvariant.

«Mina oleks kindlasti tahtnud asja näha nii, et valitsus langetab otsuse, president sõidab kohale, nagu plaanis oli, ja peab seal Eesti riigi nimel kõne. Seejärel hääletame ÜRO peaassambleel selle dokumendi poolt. Kriitilise tähtsusega ongi tegelikult see viimane, et meie toetus saab fikseeritud, kui ränderaamistik ÜRO peaassambleel heaks kiidetakse,» lausus Mikser.  

Ta märkis, et kõrge riigi esindaja puudumine Marrakechi konverentsilt annab kindlasti maailma avalikkusele teatud signaali.

«Kuid sellise signaali oleme andnud juba sellega, kuidas me oleme debatti pidanud. Ega maailm ei ole pime. Nii nagu meie poliitikud jälgivad väga kiivalt arutelusid, mis toimuvad teistes riikides jälgitakse kindlasti ka seda, mis toimub meil. Eesti välispoliitika on muutunud palju enam mõjutatuks sisepoliitikast, kui ta oli 10 aastat tagasi ja kindlasti näevad seda ka meie partnerid ja liitlased. See on kahetsusväärne ja teatud mõttes ohu märk. Väga pika ja tarbetult emotsionaalse debati lõpuks on oluline see, et meie toetus sai fikseeritud läbi parlamendi avalduse ja see saab fikseeritud läbi meie hääle ÜRO peaassambleel,» ütles Mikser.

President Kersti Kaljulaid andis juba täna hommikul teada, et tema ei sõida kõrgetasemelisele kohtumisele Marrakechis, kus osalevad riigid teatavad oma kohalolekuga ühinemisest ÜRO ränderaamistikuga.

«Jõudsime koos peaministriga seisukohale, et Eesti esindamise Marrakechi konverentsil korraldab välisministeerium,» teatas president täna pärast kohtumist peaminister Jüri Ratasega.

Presidendi pressiesindaja Taavi Linnamäe ütles Postimehele, et riigipeal ei ole sellele avaldusele kommentaariks rohkem midagi lisada.

Riigikogu võttis eile täiendaval istungil vastu ÜRO ränderaamistikku toetava avalduse. Avalduse poolt hääletas 41 ja vastu 27 saadikut. Hääletamata jättis 30 riigikogu liiget.

Avalduse poolt hääletasid Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud. Ka toetasid avaldust Margus Tsahkna ja Monika Haukanõmm. Eelnõu vastu hääletasid Isamaa, EKRE ja Vabaerakonna saadikud ning neli fraktsiooni mittekuuluvat saadikut. Reformierakondlased ei hääletanud.

Riigikogu avaldus ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta

ÜRO globaalne ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv koostööraamistik, nagu on rõhutanud ka Eesti Vabariigi õiguskantsler. See on ÜRO liikmesriikide poolt ühiselt läbi arutatud deklaratsioon, mis annab võimaluse parandada rahvusvahelist rändealast koostööd, sealhulgas ennetada ebaseaduslikku rännet ja võidelda inimkaubanduse ja -smugeldamisega ning kaitsta Eesti inimeste õigusi välisriikides.

Riigikogu rõhutab globaalses ränderaamistikus esile toodud vääramatut põhimõtet, et igal riigil on õigus kujundada oma rändepoliitikat ise kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Riigikogu rõhutab globaalse ränderaamistiku käsitlemisel ka järgmisi põhimõtteid:

– globaalne ränderaamistik austab riikide suveräänsust ja kinnitab nende võõrandamatut õigust kujundada oma immigratsioonipoliitikat ja -seadusandlust;

– globaalne ränderaamistik ei loo uusi õiguslikke kategooriaid. Igale inimesele, ka rändes osalejale, laienevad rahvusvahelised põhiõigused ja -vabadused. Küll aga pole sisseränne inimõigus, vaid seda reguleerivad riigid oma riigisiseste õigusaktidega;

– globaalne ränderaamistik peab riikide julgeoleku tagamisel esmatähtsaks tõhusat piiride haldamist;

– olukorras, kus riigid on silmitsi ebaregulaarse ja illegaalse sisserändega, on globaalne ränderaamistik tähtis, et riigid oma kodanikud tagasi võtaksid. Tagasisaatmise võimaluse tagamine on oluline osa kogu ränderaamistikust;

– globaalne ränderaamistik rõhutab vajadust tegeleda ebaregulaarse rände algpõhjustega ja teha jõupingutusi ÜRO kestliku arengu eesmärkide 2030 elluviimiseks;

– globaalse ränderaamistiku toetamisel ei võta riigid kohustust avardada seaduslikke rändekanaleid.

Riigikogu toonitab, et globaalses ränderaamistikus toodud võimalikud tegevused iga eesmärgi saavutamiseks on loetelu näidetest, aitamaks kaasa ränderaamistiku eesmärkideni jõudmisel. Iga riik on vaba ja suveräänne otsustama, kas ja millised tegevused üle võtta.

Riigikogu väljendab lootust, et globaalses ränderaamistikus nimetatud eesmärgid aitavad kaasa ebaseadusliku rände vastu võitlemisele ja selle vähendamisele, leevendades muu hulgas negatiivseid tagajärgi selle ohvrite jaoks.

Riigikogu toetab ÜRO globaalse ränderaamistiku vastuvõtmist.

Peaminister Jüri Ratas ütles täna hommikul pärast kohtumist president Kersti Kaljulaidiga, et valitsus enam ränderaamistiku teemat arutama ja selle üle ka hääletama ei hakka.

«Riigikogu otsustas toetada Eesti ühinemist ÜRO ränderaamistikuga, kuid kirjutas sinna juurde, et me ei toeta pagulaskvoote, massiimmigratsiooni ja ebaseaduslikku migratsiooni,» ütles Ratas.