/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/11/24/851034t1h9f9d.jpg)
Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri volinik Androulla Vassiliou tõi teistele ELi liikmesriikidele eeskujuks Soomet, Eestit ja Hollandit, kus reaalaineid puudulikult tundvaid noori on teiste maadega võrreldes oluliselt vähem.
Eesti noorte matemaatika- ja loodusteadmised on Euroopale eeskujuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt teevad Euroopa Komisjonile muret ELi noorte kesised teadmised matemaatikas ja loodusteadustes, sest viiendik 15-aastastest eurooplastest valdab neid õppeaineid ebapiisavalt.
Ajendatuna murest noorte kesiste teadmiste pärast, võtsid ELi haridusministrid 2009. aastal ametlikuks üleeuroopaliseks eesmärgiks viia käesoleva aastakümne lõpuks puuduliku matemaatika-, loodusteaduse ja lugemisoskusega 15-aastaste osakaal kõikjal alla 15 protsendi.
Eestis ja Hollandis valdab 15-aastaste elanike hulgas halvasti matemaatikat umbes 13 ja Soomes vaid 8 protsenti, samal ajal kui ELi keskmine näitaja – 22 protsenti – jääb tunamullu seatud sihtmärgist kaugele. Ka loodusteaduste vallas omab Soomes 15-aastaste hulgas puudulikke teadmisi kõigest 6, Eestis 8 ja Hollandis ligikaudu 13 protsenti, samas kui ELi keskmine näitaja on 18 protsenti.
Euroopa komisjoni Küproselt pärit hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou tõi oma ametlikus teadaandes Soomet, Eestit ja Hollandit teistele liikmesriikidele eeskujuks. 18 võrreldavate andmetega riigi hulgas oli 15-aastaste noorte hulgas kõige rohkem puudulikke teadmisi matemaatika ja loodusteaduste vallas Bulgaarias ja Rumeenias.