Peaminister Jüri Ratase tegi ÜRO globaalse ränderaamistiku riigikogus hääletamise järel avalduse, mille Postimees avaldab täismahus.
Ratas: lähtume ÜRO ränderaamistiku toetamisel riigikogu tänasest avaldusest (11)
Peaminister Jüri Ratase avaldus:
«Eesti riik on alati pidanud oluliseks rahvusvahelist koostööd ning üleilmsetele probleemidele koos lahenduste leidmist. Meie iseseisvuse ning sõltumatuse kindel garantii on kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja koostöö meiega sarnaseid väärtusi jagavate riikidega. See annab saja-aastase Eesti häälele maailmas palju tugevama kõla. Samadest põhimõtetest oleme lähtunud ka ränderaamistiku aruteludes.
ÜRO globaalne ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv dokument. See põhimõte on selgesõnaliselt kirjas ränderaamistiku 7. punktis ning samale järeldusele on jõudnud Eesti Vabariigi õiguskantsler. Sama selgesõnaliselt on dokumendis rõhutatud, et see toetab iga riigi suveräänset õigust oma migratsioonipoliitikat ise kujundada. Me otsustame ka edaspidi iseseisvalt, kas, keda ja kui palju meie riiki lubatakse ning kuidas oma piire kaitseme.
ÜRO ränderaamistik seisab ebaseadusliku rände vastu, toetab illegaalselt riiki sisenenud inimeste kodumaale tagasisaatmist. Raamistik tähtsustab tõhusat piirivalvet julgeoleku tagamiseks. See aitab parandada rahvusvahelist rändealast koostööd. Samuti rõhutab deklaratsioon inimkaubanduse ja -smugeldamise vastast võitlust ning eeskätt naiste ja laste õiguste kaitsmist. Ränderaamistik aitab kindlustada ka Eesti inimeste õigusi välisriikides. Me avaldame sellega soovi koos teiste maailma riikidega lahendusi otsida.
See ei pane meile ega ühelegi teisele enam kui 180-le raamistikku heaks kiita plaanivale riigile paljuräägitud raskeid kohustusi. ÜRO on rajatud just koostööle ja lahendustele, mitte probleemidele ja kohustustele.
Ränderaamistiku põhjalikud arutelud näitasid, et valitsuses puudub antud küsimuses konsensus. Seetõttu algatasid 39 saadikut avalduse parlamendis, kel on vastavalt põhiseadusele rahvaesindusena mandaat otsustada olulisi riigielu küsimusi. Olen ise pikalt Riigikogus töötanud ning ka peaministrina alati rõhutanud parlamendi olulist rolli ja otsustusõigust. Õigusteadlane ning Eesti põhiseaduse üks autoritest Jüri Raidla on rõhutanud, et Eesti on parlamentaarne riik ning küsimuste arutamine Riigikogus pole kriis, vaid parlamentarismi võidukäik. Tunnustan kõiki parlamendierakondi ja Riigikogu liikmeid, kes oma seisukoha kujundasid ning selle eest seisid.
Laiapõhjaline arutelu on vajalik ja positiivne. See peab tuginema faktidel, vastastikusel austusel ja aususel Eesti inimeste vastu. Paraku oleme selles küsimuses näinud palju hirmude ja valedega mõjutamist ning väärinfo levitamist. Valimiseelne aeg ei õigusta kahepalgeliste sõnumite andmist ja segaduse külvamist ning meie pikaajalise välispoliitilise kursi lõhkumist. Kohe kindlasti ei õigusta ka kõige pingelisem teema vägivalda meie kaasinimeste vastu.
Eesti rahvas on alati suutnud väljendada oma meelsust ja seisukohti rahumeelsel teel. Tegime seda laulva revolutsiooni päevil, ühiselt Balti ketis seistes ning oma riigi iseseisvust taastades. Tegime seda 15. mail 1990. aastal Toompealt koos Interrinnet ära saates ning oleme tänaseni selle üle uhked. Paraku muutus täna Riigikogu ees korraldatud meeleavaldus vägivaldseks. See on lubamatu. Käte ja jalgade asemel peavad meie saja-aastases väärikas riigis kõnelema suud, pead ja südamed.
Olen korduvalt lubanud, et lähtume ÜRO ränderaamistiku toetamisel Riigikogu tänasest avaldusest. Austan ja tunnustan parlamendi otsust toetada ÜRO globaalset ränderaamistikku.»