Päevatoimetaja:
Marek Kuul

«Ma võin päeva pealt minema minna, kui Eesti jääb sellest leppest eemale» (19)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Isamaa justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas saates «Otse Postimehest», et tema oma kohast kinni ei hoia, aga tema erakond rakendab kõiki poliitilisi vahendeid selleks, et Eesti ÜRO rändeleppega ei ühineks.

Te lähete siit enam-vähem otse (intervjuu algas 9.30 - VK) riigikokku esinema poliitilise avaldusega, mis on selle sisu?

Kirjutasin riigikogu esimehele kirja, milles palusin poliitilise avalduse tegemise võimalust seoses sellega, et Eestis on rahvusvahelise õiguse juristide sõnadele omistatud eri tähendusi. On lausa jäetud mulje, et juristidel on erinevad seisukohad. Reedel tekkis minu käsutusse Saksamaa tähtsaima rahvusvahelise õiguse instituudi rektori ekspertiis, mis puudutab rändelepet, ja ma tahan selle tulemustest ülevaate anda.

Rändeleppe avaldust hakkab riigikogu täna arutama. Mis hakkab täna juhtuma, milleni jõutakse?

Tegemist on väga olulise põhimõttelise lahkheliga, see ei ole üksnes valitsusesisene. Me näeme erinevaid seisukohti riigikogus, ka eri erakondade sees. Ka Eesti ühiskond on polariseerunud. Ka meediaväljaanded võtavad poliitilisi seisukohti. Postimees asus täna juhtkirjas selgelt poliitilisele seisukohale, et rändelepe tuleks heaks kiita. Kui seda nimetada kriisiks, siis läbib see kogu ühiskonda.

Täna on kolm võimalust: parlament toetab Isamaa ettepanekut ja ütleb, et Eesti riik jääb rändeleppest kõrvale, parlament toetab rändelepet või suunab selle valitsusse arutamiseks.

Missugune variant on teie meelest kõige tõenäolisem?

Mitmes erakonnas on poliitilised piitsad, fraktsioonide juhid üsna ärevil parteisisese distsipliini hoidmise pärast. Hääletustulemus võib olla üsna ootamatu ja üllatus paljudele. Täna meedias ilmunud uuring annab ühemõtteliselt selge vastuse: Eesti ühiskonna enamus rohkem kui kahekordse enamusega ei toeta seda lepet. Me võime öelda, et inimesed ei ole asjast aru saanud. Ja kas peakski inimesed orienteeruma rahvusvahelise õiguse pehmelt öeldes segaselt formuleeritud dokumendis? Siis tulebki aeg maha võtta.

Oletame, et riigikogu toetab lepet klausliga, et valitsus peab võtma seisukoha. Või et riigikogu toetab lepet ja Marrakechi sõidab presidendi asemel keegi teine ilma selleta, et valitsuses oleks konsensust. Mida teeb siis Isamaa?

Isamaa rakendab kõiki tema käsutuses olevaid poliitilisi vahendeid, et Eesti jääks sellest leppest eemale, nagu on olnud meie erakonna ja juhatuse seisukoht.

Kui Eesti esindaja läheb Marrakechi, kas siis Isamaa lahkub valitsusest?

Meie huvi on astuda kõik sammud selleks, et riik ei ühineks leppega.

Mis need sammud on?

Tänane parlamendi tegevus. Me tahtsime ka ise jõuda selgusele, sellepärast olid väga olulised õiguslikud hinnangud. Kui mul alul polnud tunnetuslikku seisukohta, siis nädalate jooksul teemasse ka ideoloogiliselt sisse minnes, on mu vastasseis süvenenud, ja see on põhjus, miks ma selle valitsuses vetostasin.

Ikkagi, mida teeb Isamaa, kui Eesti esindaja läheb Marrakechi? Lahkub valitsusest või ei lahku?

See on meile otsustamine ja kaalumise koht. Praegu lähtume põhimõttest, et koalitsioonivalitsus teeb otsuseid konsensuse alusel, ja sel alusel me selle blokeerisime.  Naljakal kombel on see lepe üles ehitatud nõnda, et kui riik ei anna selgesõnalist signaali, et ta ei ühine leppega, loetakse ta automaatselt liitunuks ka siis, kui ta kuhugi alla ei kirjuta või kohale ei lähe. Esmane abinõu on see, et riigikogu väljendaks oma vastumeelsust, ja see on ka surveabinõu, et välisminister saadaks kirja ÜRO-le.

Te olete praeguses kriisis osutunud võitjaks. Kas see ei või osutuda Pyrrhose võiduks, st järgmist enam võita ei jaksa? Oletame, et valimised võidab Keskerakond – tal on vähe põhjust teie poole vaadata, kuna teiega ei ole võimalik teatud küsimustes konsensust leida.

On ju võimalik leida. Me leiame ludinal need konsensused. Kui teie lähete Postimehe peatoimetaja juurde ja küsite järgmisest aastast 8000 eurot palka, ja peatoimetaja ütleb ei, mis te arvate, kas teil on siis 8000-eurone palk või mitte? Väga lihtne: teie palk ei tõuse. Valitsus jõudis seisukohale, et Eesti ei ühine selle leppega, välisministri ettepanek lükati tagasi. Valitsus kujundas seisukoha, mis viib selleni, et Eesti ei ühine selle leppega.

Valitsuses ei ole konsensust, KE ja SDE on poolt, Isamaa on vastu. Seda nimetategi konsensuseks?

Küsimus on selles, kuidas langetatakse otsuseid. Kui perekonnas on kolm inimest laua taga ja otsustakse, kuhu sööma minna. Kui ei jõuta ühisele seisukohale, siis jäädakse sel päeval paastule ja välja sööma ei minda.

Teie poliitiline avaldus, et mingid Ossinovskid ja üldse keegi teid põlvili ei suru, oli erakordselt jõuline. Kas selliseid situatsioone, kus mees nagu teie võiks põlvitada, on üldse olemas?

Muidugi on. Meil kõigil on kõrgemad väärtused, millele me vaatame alt üles ja mille ees me tunneme alandlikkust, ja seda ei ole põhjust häbeneda. Igal inimesel on tunded. See on väärastunud inimene, kellel ei ole aukartust. Aga Jevgeni Ossinovski avaldus oli selleks, et survestada meid tagasi võtma oma blokeeringut, ja minu sõnum oli, et selles küsimuses ei lase me end põlvili suruda. Mina ei hoia ametikohast kinni. Ma võin päeva pealt minema minna, kui tulemus on see, et Eesti jääb sellest leppest eemale.

Millest rääkis Seeder Kaljulaidiga?

Ma tõtt-öelda täpset arutelukäiku ei tea. Ma arvan, et president kutsus üles leppega ühinema. Ma ei ole presidendiga nõus selles, et meie välispoliitiline kurss muutuks, kui me leppega ei ühine.

Mida ütlete neile, kelle meelest Isamaa tekitatud olukord viib sinna, et meist saab üks Ida-Euroopa pime nurgatagune?

Asjatundmatu loll jutt, mis on kantud eesmärgiga teha operatsioon, et Isamaa nõtkutaks põlvi. Vähemalt 6, kui mitte 8 Euroopa Liidu riiki ei ühine leppega. Kas sellest leppest on saanud meie usutunnistus? See on ju anekdootlik. Eesti välispoliitika pealiin on olnud maksimaalne iseotsustamisõigus migratsiooni küsimustes.

Mis sõnumi saadab see, et Seeder poseerib koos Viktor Orbániga?

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker andis Orbánile isegi musi. Tegi seda selle pärast, et Euroopa Liidu riikide juhid, samasse perekonda kuuluvate parteide juhid ikka suhtlevad. Tuletan meelde, et Orbán käis siin jalgpalli vaatamas. Ühe Euroopa Liidu riigi peaminister käis teises liikmesriigis selle pärast, et teda huvitab jalgpall. Järelikult Orbánil on väga palju aega.

Kas teie teeksite Orbániga selfi?

Mina võin teha Orbániga igasuguseid selfisid. Igal juhul võin teha. Ma võin teha selfi kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide peaministritega.

Teil on see teine valitsuskriis esile kutsuda. Kanakarja kambaka skandaalis jäite ametisse põhjusel, et uut valitsust ei olnud valmis ja sotsid lõid vedelaks. Kas Ojasoo oli teile tänulik tolle avalduse eest?

Ma ei ole Tiit Ojasooga eluilmaski rääkinud. Ma ei tea, mis ta mõtleb sellest asjast.

Kuidas seletada asjaolu, et Isamaa reitingud on tihti närused, aga valimistulemus enamasti parem kui reiting?

Ärge uskuge reitinguid. Reitingud on tooted, mida ajendavad ajakirjanduslikud võnked. Inimesed langetavad oma otsuseid palju suurema küpsusega. Reitingud on vaht supi peal.

Isamaa seisukohad on EKRE omadele lähenenud, miks peaks valija eelistama EKRE light'i, kui ta saab valida EKREt?

Isamaa on olnud alati selgelt konservatiivne.

Milles seisneb erinevus EKREga?

Isamaa rahvuslus on alati heatujuline ja naeratav. Liiga palju on Eesti poliitikas vihameelsust, seda ei ole vaja suurendada. Isamaa lähtub sellest, Eesti peab kuuluma lääne välispoliitilisse ruumi.

Mida te tunnete Eesti hümni kuulates?

Ma suhtun hümni nii, nagu suhtuvad kõik Eesti korralikud inimesed.

Isamaa läheneb EKRE-le ka suhtumises naistesse: kõige parem oleks, kui naine istuks kodus ja sünnitaks lapsi. Miks te ei võtnud kasutusele Raul Eametsa ja Kristjan Järvani välja pakutud valimisloosungit «15 aastaga kõige lasterikkamaks riigiks Euroopas»?

Me pole kuskil öelnud, et naise ainuke eneseteostuse viis on istuda kodus ja sünnitada lapsi. Loomulikult peab naisel olema õigus oma pere luua; mehel ja naisel lapsi soetada, see on igati kiiduväärne. Aga igal naisel on palju eneseteostusvõimalusi: poliitikas, erialaselt, valdkondlikult. Aga see idee mulle meeldib, me võtame selle arutusele, ja kui Vilja Kiisler seda välja pakub ja Postimees poliitiliselt nõuab, siis…

Ei nõua midagi, ma küsin.

Võtame kaalumisele. Nalja võib teha, ironiseerida võib rahvastikukriisi asjus. Reaalsus on see, et meil on kriis. Kuna see on nii suur ja ebameeldiv teema, kas me jääme rahvana püsima ja eestlased Eestis enamusse, siis probleemist üle vaadata me ei saa.

Vastasite Aivar Paule nii: «Isamaa ajab õiget asja ja see on ka teie huvides. Olgugi, et te seda praegu ei mõista.» - Kas see statement võiks laieneda ka teistele autoritele ja teemadele? Ja kuidas seda asja lühidalt kokku võtta?

Pau ütles, et tema visioon on see, et ei ole mingisuguseid piire. Igaüks võib ümber paikneda. Aga võtame sajandi perspektiivis. ÜRO rahvastikuprognoosi andmetel elab Aafrikas selle sajandi 1,2 miljardi asemel 6 miljardit inimest, Euroopas suureneb rahvaarv 500–600 miljoni inimeseni. Tuleb öelda, et tulge mõistusele.

Kes oli see oli see luuletaja, kes kirjutas: «Maa tuleb täita lastega / ja täita lastelastega / ja lastelastelastega…»?

Ma oletan, et see oli juubilar Hando Runnel.

Suurepärane. Kuna see laul seostub perepoliitiliste väärtustega, millest meil oli riivamisi juttu, siis ma kasutaksin juhust ja küsiksin: missugune on teie naiseideaal?

Eks ma sellega ideaaliga koos igal hommikul tööle sõidan.

Kuidas läheb okupatsioonikahjudega?

Rahvusvahelise õiguse ekspertiis, mis on tellitud Tanel Kerikmäelt, on olemas. See andis õiguse nõudeõiguse seisukohalt loomulikult minule, mitte neile, kes selle üle ilkusid. Komisjon on teinud esialgsed järeldused inimkahjude kohta, valitsus peaks seda tööd jätkama muudes valdkondades. Valitsus otsustas eraldada järgmiseks aastaks 50 000 eurot okupatsioonikahjude komisjoni tegevuseks. Eelarve eelnõu on parlamendis.

Lõpetuseks: olen teilt tahtnud alati küsida, kuidas on omavahel seotud õigus ja õiglus ja teiseks: tõde ja õigus?

Õigus on eeldus selleks, et saaks olla õiglus, aga kirjutatud õigus ei pruugi alati olla õiglane. Ma usun tõe olemasolusse. Olgugi, et õigus ei pruugi vahel tõega kokku minna, ei tähenda see, et igaühele ei jääks tema õigus.

Tagasi üles