/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
Pühapäeval andis Rene Levoll Maarjamäel Eesti Filmimuuseumile üle tõenäoliselt kõige vanema filmiajalooga seotud eseme Eestis – 1905. aastast pärineva filmiprojektori.
Fotod: filmimuuseum sai hinnalise kingituse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on Pathé filmiprojektor aastast 1905. See on leitud Viljandist, ühe maja pööningult ja ma ise oletan, et see on seotud Rieti perekonnaga. Jaan Riet oli tuntud Viljandi fotograaf. Tema abikaasa Marie õppis 1905. aastal Saksamaal fotokunsti ja tema võis selle sealt kaasa tuua,» rääkis Levoll.
Ta lisas, et seade on vahepeal mitme antiigikaupmehe käest läbi käinud ning nood ei taha ostjale eseme täpset päritolu avaldada. Justkui kardaks, et keegi läheb ja leiab samast kohast veel midagi hinnalist. «Igatahes oleks huvitav teada, millise Viljandi maja pööningult see leiti. Riet elas ja töötas majas Posti 24 ja esimene kino Viljandis asus Posti 6. Kui nüüd selguks, et see projektor leiti Posti tänavalt, siis see oleks kõva sõna,» lausus Levoll.
Projektori külge käis vänt, millega filmi edasi keriti. Kahe väiksema kronsteini otsa pandi üks suurem, mille küljes oli filmirull. Projektori küljest on puudu veel objektiiv ning valgusallikas, mis oli täiesti eraldiseisev aparaat.
«Muuseas, tollased filmilindid olid 17 meetri pikkused. See on umbes ühe minuti jagu filmi. Põhjuseks oli see, et film oli ülemisel kettal, aga alumist ketast ei olnud. All oli punutud korv, kuhu see film veeres. Ja selleks, et teda oleks mugavam uuesti kasutada, oligi filmilindi pikkus 17 meetrit,» selgitas Levoll.
«Valgusallikaid oli erinevate süsteemidega, üldiselt nägi see välja nagu insener Garini hüperboloid. Kogu filminäitamise protseduur oli väga ohtlik. Valgusallikas oli lahtine tuli ja sellele üsna lähedal oli nitrofilm. Valgusallikas oli kas gaasilamp või olid söevardad ja tekkis sädelahendus. See oli väga ohtlik ja tollal oli tulekahjusid ja õnnetusi küll ja küll, rääkis Levoll.
Pärast projektori üleandmist andis Eesti Muinsuskaitse Selts Levollile üle tänavuse Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinna. Auhind anti pikaajalise ja tulemusliku töö eest vanatehnika kogumisel, uurimisel ja tutvustamisel ning tõhusa panuse ees ajalooliste fotode identifitseerimisel. Mille eest auhind täpsemalt anti, saab lugeda siit.
Eesti Muinsuskaitse Selts asutas Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinna 2016. aastal Tartu Akadeemilise Muinsuskaitse Seltsi asutaja ja pikaaegse juhi, Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemärgi suurpaela ning Valgetähe III klassi ordeni kavaleri, Ülikooli Samba autiitli kandja, Tartu linna aukodaniku Tullio Ilometsa elutöö auks seoses tema 95. sünnipäevaga.