Ignar Fjuk: mis Viru keskuse ja Viru väljaku ümber tegelikult toimub

"Sõjale järgnenult toonane Nõukogude võim proovis hävitada kõike, mis vähegi meenutas seda, et Eesti kuulus Lääne kultuuriruumi, euroopalikku kultuuriruumi," arvas linnaplaneerimise ameti juhataja Ignar Fjuk. Foto: Peeter Langovits

Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Ignar Fjuk lükkab ümber portaalis Geenius esitatud  terve rea ebatäpsusi ja otseseid valeväiteid Viru väljaku ja Viru keskuse laiendamise kohta.

Valed algavad pealkirjast: «Linnaametnik Fjuk omavolitseb ja nõuab Viru väljaku ümber ehitamist».

Esiteks, Viru väljaku ümberehitamine pole olnud teemaks, sest see on peatänava projektis olemas. Küll aga on viis arhitektuuribürood kutsutud ideekorjele, mida teha Viru hotelli ees oleva künkaga, kus taksod peatuvad ja asub pääs hotelli.

Künka asemel uus lahendus

Uue peatänavaga see küngas kokku ei sobi ja alale Narva maantee ja Viru hotelli vahel tuleb leida uus lahendus. Sealhulgas selline, mis pakuks uues, ilma künkata kõrguslikus olukorras Viru hotelli Narva mnt poolsele küljele uue ruumilise ja logistilise lahenduse (sealhulgas pääsud hotelli, Estoriasse, parklasse, bussiterminali, taksode juurdesõidu jms).

«Arhitektid kinnitavad, et nemad ka ei saanud aru, mida täpselt tahetakse,» kirjutab portaal. Kui viis arhitektuuribürood esitasid pädevaid ideekavandeid ja mõni neist mitu erinevat kavandit, siis ju nad siis ikka said aru, mida tahetakse. Pealegi toimus enne tööle asumist arhitektidega kolm ühist arutelukoosolekut, milles osales ka viis-kuus ameti arhitekti. Võiks öelda, et need olid massiivsed ja sisukad arutelud.

«Miks linn tellib uue Viru väljaku planeeringu, kui selle planeering on peatänavas juba paika pandud?» küsib portaal Geenius. Linn pole tellinud Viru väljaku planeeringut. Ülesandeks oli kavandatava Peatänava ja Viru väljaku projektiga haakuvalt ja Peatänava asendiplaanilisest lahendusest lähtuvalt Viru hotelli ja Viru keskuse esisele alale (Narva maantee poolsesse külge) linnaruumi vajadustest tulenevate arhitektuursete /mahuliste lahenduste koostamine. Ja pealegi, ideekorje ülesanne jääb Peatänava töömaast väljapoole.

«Fjuk omavolitseb,» väidab portaal Geenius. Antud lähteülesande koostas linna peaarhitekt, lisaks on sel teemal olnud palju erinevaid ametisiseseid arutelusid. Kaasamine kaasaegses linnaplaneerimises ei ole tagantjärgi tehtule arvamuste küsimine, vaid juba kavandamise staadiumis projektülesandele eriala spetsialistidelt sisendina ettepanekute saamine. Linnaplaneerimise ameti juhina on mul mitte ainult õigus, vaid ka kohustus omada maksimaalset tagasisidet ja ekspertiisi linnaruumiliselt keeruliste sõlmede lahendamiseks.

Portaal küsib: «Fjuki tegevus tekitab mitmeid küsimusi: Miks linn tegeleb eraomanikule kuuluva Viru keskuse laienemisega?» Linnaruumi arendused peavad kokku sobima. Me saame esitada eraomanikule ettepanekuid (ja vajadusel ka piiranguid), kuidas tema kinnistut arendada selliselt, et see sobib tervikuga. Kui aga linn soovib eraomaniku maal avalikes huvides muutusi, peab ta maaomaniku ka kaasama. See pole üksnes hea tava, vaid seadusest tulenev norm.

Portaal räägib arhitektuurivõistlusest ja imestab, et hanget pole välja kuulutatud. See pole arhitektuurivõistlus, see on ideekorje, konsultatsioon, kaasaegses võtmes arhitektuurinõukogu. Ideekavandi koostajale makstav hüvitis on hanke korraldamist nõudvast piirmäärast ca kakskümmend korda väiksem (!). Ja jutt parimale tööle makstavast 10 000 euro suurusest preemiast ei vasta samuti tõele.

«Kas see tähendab seda, et peatänava planeering on lõplikult maha maetud ja seda ei tule?» küsib portaal. Mainitud ideekorjel puudub igasugune seos Peatänava projekteerimistööde peatamisega. Küll antakse koostatud ideelahendused Peatänava projekteerijatele kui üks sisend paljude seas.

 

Teed inimesest loo, talle sõna ei anna

Siinkohal olgu veelkord rõhutatud, et ideekorje ala jääb Peatänava töömaast üldse väljapoole. Kes siis peaks sellega tegelema? Küll on kõik ettepanekud üheskoos tänuväärne materjal tulevikus korraldatavale Viru hotelli ja Viru keskuse rekonstrueerimise avaliku arhitektuurivõistluse lähteülesandele.

Kogu seda segadust saanuks vältida, kui minust rääkiva loo puhul oleks ka mulle sõna antud. Eelmisel nädalal leppisime loo ühe autori soovil, geenius Ronald Liivega kokku intervjuu, millele ta ei ilmunud. Eile ta helistas ja leppisime kokku intervjuuks uue aja, sedapuhku eelolevaks laupäevaks (!). Paraku ei jõudnud ta seda ära oodata.

Ajakirjandus on see, kui te inimestega räägite, eriti nendega, kellest te lugu teete. See kehtib isegi neile, kes end ise geeniusteks nimetavad. Rääkige inimestega.