Maailmapank soovitab muuta EMO rahastamist

Erakorraline meditsiini osakond. Pilt on illustratiivne. Foto: Tairo Lutter

Nii riigikontroll kui ka maailmapank soovitavad muuta erakorralise meditsiini osakondade (EMO) rahastamise senist korda, sest praegune süsteem põhineb n-ö tükitöö tegemisel ja seetõttu ravitakse seal ka neid lihtsama tervisehädaga inimesi, kes peaksid abi saama perearsti juures.

«Praegu on olukord, kus vältimatu arstiabi (EMO vastuvõtud – toim) sööb ära plaaniliste vastuvõttude raha,» tunnistas haigekassa juhatuse liige Pille Banhard.

Kehtiva korra järgi makstakse haiglatele esmalt kinni kõik EMOde arved. Mida rohkem neid arveid on, seda kauem tuleb oodata eriarsti jutule pääsemist, sest raha selleks napib. Kuna praegune rahastamismudel soosib EMOdes n-ö lihtsama tükitöö tegemist, siis nüüd kaalub haigekassa rahastamiskorra muutmist.

Nii EMOde tööd hinnanud riigikontroll kui ka maailmapank on veendunud, et haiglate eelarves tuleks lahku lüüa EMOdes tehtav töö ja plaanilised arsti vastuvõtud.

Samuti soovitas maailmapank hakata haiglatele maksma valmisolekutasu, kuna sisuliselt on tegemist suuresti valmisolekul põhineva teenusega.

«Olenemata patsientide arvust on baaspersonali ja aparatuuri olemasolu EMOdes vajalik,» selgitas Banhard. Valmisolekutasu suuruse arvestamisel võetakse arvesse iga haigla teeninduspiirkonna suurust, patsientide profiili ja osutatavaid teenuseid. «Selline lähenemine võimaldab katta EMOde kulud, samas ei motiveeri lisateenuste osutamist,» sõnas Banhard. Kõiki EMOde ülekoormust tekitavaid põhjusi see tema sõnul kindlasti ei kaotaks. «Võib-olla mõnes haiglas läheb olukord kergemaks,» arvas ta.

Banhard rõhutas, et esialgu ei ole veel midagi otsustatud, sest maailmapanga raport valmib alles aasta lõpuks. Ta rõhutas, et olenemata EMO töö konkreetsest tasustamise viisist säilib haiglatel kohustus vormistada raviarved, kus on kirjas nii diagnoos kui ka osutatud teenused.

Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja Vassili Novaki sõnul peab nende haigla kõrgema etapi raviasutusena tagama eriarstide ööpäevaringse valve. «Haigekassa leping kõiki eriarstide ööpäevaringseid valveringe eraldi ei rahasta ja seega tagame selle oma muude raviteenuste arvelt,» rääkis Novak. Ta selgitas, et praegune EMO rahastusmudel aitab mitte-erakorralistele patsientidele osutatud teenuste arvelt osaliselt katta eriarstide valveringidega seotud suuremaid kulusid.

Novak rõhutas, et tulevikulahendid peavad kindlasti arvestama ka tegelikku vajadust eriarstide valveringide järele. «Kui jutuks olev valmisolekutasu peaks laienema ka piirkondlikele haiglatele, siis peavad kulukad eriarstide valveringid olema valmisolekutasust toetatud,» sõnas arst.

Ralf Allikvee

FOTO: Mihkel Maripuu

Digiregistratuur ei lahenda midagi, see on poliitikute hetkerõõm, sest kui haiglal ei ole raha töötegemiseks, siis mida see annab.
Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee

Ida-Tallinna keskhaigla juhi Ralf Allikvee sõnul aga ei ole rahastamismudeli muutmisest abi, vaja on korralikku tervishoiureformi. Ta ei usu ka riigikontrolli soovitustesse arendada e-teenuseid. «Digiregistratuur ei lahenda midagi, see on poliitikute hetkerõõm, sest kui haiglal ei ole raha töötegemiseks, siis mida see annab,» ütles suurhaigla juht.