Raidla: põhiseaduslikku kriisi pole karta

Vandeadvokaat Jüri Raidla hinnangul ei ole Eestis põhiseaduslikku kriisi tarvis peljata: ränderaamistiku arutlusele minek riigikogus on hoopis parlamentarismi võit. Vaata videot siit. 

Endine poliitik ja põhiseaduse loojaid Liia Hänni hoiatas eile, et ÜRO ränderaamistiku pärast puhkenud valitsuskriis võib meid viia põhiseadusliku kriisini. Raidla midagi säärast terendamas ei näe.

Eestis ei ole olnud ühtegi põhiseaduslikku kriisi, ütles Raidla täna saates «Otse Postimehest». «Meil on väga hea põhiseadus. Ma ei näe, et valitsuskriisist saaks tekkida põhiseaduslik kriis. Meil on parlamentaarne vabariik. Kui mingi küsimus, mis võiks formaalselt olla valitsuse pädevuses, läheb üle arutamiseks riigikogusse, siis pole tegemist mitte kriisiga, vaid parlamentarismi võidukäiguga.»

Raidla hinnangul saaks ja võiks valitsus sellel teemal seisukoha võtma, kuid riigikogus arutusele minek ei tähenda põhiseaduslikku kriisi. «Parlamendis peab olema võimalik arutada asju, mis otseselt nende pädevuskataloogis kirjas ei ole,» märkis ta. «Kui poliitilises kultuuris püütakse minna demokraatlikumaks, kui seadus ette näeb, siis sellist sammu ei saa kuidagi paheliseks pidada.»

Liia Hänni pani ette, et õiguspärane väljapääs praegusest olukorrast oleks panna ränderaamistikuga ühinemine valitsuses hääletusele. «Ja kui valitsusliit selle tulemusel laguneb, siis on see väiksem õnnetus kui põhiseadusliku riigikorralduse segipaiskamine,» leiab Hänni, heites ette, et erakondlikud huvid on üles kaalumas riigimehelikkust.

Mis puutub president Kersti Kaljulaiusse, siis tema võib Marrakechi sõita või mitte sõita sisetunde järgi tehtud otsuse kohaselt, kõlab Raidla seisukoht. «Üheski seaduses pole kirjas, et Eestit peaks Marrakechis esindama nimelt president. Küllap siis leitakse keegi teine, kes läheb.» Valitsuskriisi eest vastutab Raidla hinnangul valitsus tervikuna ning peasüüdlaseks tekkinud olukorras tuleb pidada valimiseelset olukorda, mis tekitab liigseid emotsioone.

Ränderaamistiku teemaline avaldus tuleb riigikogus arutusele esmaspäeval. Suurim opositsioonipartei Reformierakond toetab avaldus tingimusel, et valitsus võtab selles küsimuses seisukoha. See tähendaks sisuliselt palli tagasilöömist valitsuse väravasse, sest suutmatusest konsensust leida kriis lahti läks.