Lähisuhtevägivalla kuritegude arv ületab mullust taset

Peretüli või lähisuhtevägivald? Foto: Corbis/Scanpix

Kolmapäevase seisuga on tänavu politseid teavitatud lähisuhtevägivallast 9910 korral, mida on rohkem kui mullu terve aasta peale kokku.

Neid juhtumeid, mille puhul alustati menetlust, on seni olnud 3363. Mullu kogu aasta peale alustati menetlusi 3097 korral, vahendas ERRi uudisteportaal «Aktuaalset kaamerat». Paraku usub politsei, et need numbrid on vaid jäämäe veepealne osa ehk umbes 10 kuni 20 protsenti tegelikkusest.

Sel aastal on politsei registreerinud ka pea 100 ahistava jälitamise kuritegu, millest ligi veerand on toimunud lähisuhetes inimeste vahel ja enamik ahistajatest on olnud mehed.

Kannatanuid jälitatakse nii otseselt nende eraellu sekkudes kui ka sotsiaalmeedia või elektrooniliste kanalite vahendusel.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Krista Aas selgitas, et lähisuhtevägivalla juhtumite arvu kasv ei tähenda, et Eestis oleks lähisuhtevägivalda rohkem, vaid viitab inimeste teadlikkuse tõusule ja ametkondade järjest terviklikumale juhtumite lahendamisele.

«Oleme ühiskonnas hakanud koduseinte vahel toimuvast vägivallast palju rohkem ja julgemalt rääkima. Kusjuures aina sagedamini märkavad ja annavad meile teada naabrid, töökaaslased ja tuttavad,» rääkis Aas.

Politsei teeb iga päev koos partneritega tööd selle nimel, et lähisuhtevägivalla juhtumid laheneksid võimalikult kiiresti ja kannatanu huve silmas pidades. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses viidi Pärnus läbi pilootprojekt, mille raames pidi kodust lahkuma vägivallatseja.

«Hästi oluline on, et kannatanu saaks kohest abi ja tunneks, et temaga tegeletakse. Teisalt on oluline, et ka vägivallatseja saaks võimalikult kiiresti signaali oma teo keelatusest,» rääkis Aas. 

Pilootprojektis peeti vägivallatseja kinni, paigutati kainenema või ta lahkus oma sõprade või tuttavate juurde. «Tõhustasime koos partneritega kannatanule pakutavat kaitset ja võtsime eesmärgiks, et tegutsemine oleks kiirem. Välistamaks vägivalla kordumist lepiti kokku, et kannatanu annab sellest koheselt teada. Hetkel on projekt laienemas üle Eesti,» selgitas Aas.

Aas ütles, et politsei on esmareageerija ja politseil on võtmeroll kiiresti info liigutamisel, et perega saaks abi pakkuvad ametkonnad hakata tegelema süsteemselt. Samuti on Aasa sõnul väga suur roll ka riiklikul ohvriabil ja kohalikul omavalitsusel. «Korrakaitsjad võivad ju vägivallatseja ajutiselt ära viia, kuid sageli ei piisa sellest sekkumisest, et vägivald lõppeks,» sõnas Aas.

Lähisuhtevägivalla vähendamine on Aasa sõnul võimalik vaid asutuste hästi koordineeritud koostöös ning see eeldab kõigi inimeste panust – märkamist, sekkumist ja vägivallast teada andmist.

Sellest nädalast külastavad Tallinna kesklinna politseijaoskonna ametnikud koos partneritega Põhja-Tallinna ja Kesklinna linnaosa valitsusest riskiperesid, kellele annavad tänavuse naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva puhuks valminud Valge kaardi. Sõnumi «Meie peres hoitakse üksteist» eesmärk on tuletada pereliikmetele meelde, et ilma vägivallata saab ka ning üksteist tuleb hoida. Kaardi teisel küljel on olulisemad kontaktid - kohaliku omavalitsuse, politsei, ohvriabi ning tugi- ja perekeskuste telefoninumbrid, kuhu abi saamiseks pöörduda.

Sel pühapäeval tähistatakse rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.