Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja sõnul tähendaks Loo keskkooli sulgemine, et nõrgeneks ka põhikooliosa, sest mõned talendikad õpetajad võivad lahkuda.
Jõelähtme vallavanem: gümnaasiumi sulgemine nõrgendaks põhikooli
«Kui lähtutakse ainult õpilaste arvust, siis võib sellise otsuseni jõuda, kuid meie usume ja õpitulemused näitavad, et suudame kvaliteetset keskharidust anda,» sõnas Umboja.
Umboja tõstis esile, et Loo keskkoolis on väga hästi mehitatud õpetajate kaader, kus on tööl lausa viis metoodikut. Gümnaasiumiosa sulgemine mõjuks Umboja sõnul kvaliteedile halvasti, sest nii mõnigi õpetaja võib lahkuda ja see nõrgestaks omakorda põhikooli.
Umboja rõhutas, et nad peavad gümnaasiumit enda valla jaoks oluliseks. Vallavanema sõnul on tekkinud ka suuremaid klasse ja laste arv on kasvamas ja kuigi 100 lapseni ehk ei jõuta, siis selles suunas vähemalt pürgitakse.
«Võib-olla mõned teised omavalitsused ei suuda raha juurde anda, kuid meie oleme suutnud ja vanas rahas igal aastal miljon krooni õpetaja palkadele peale maksnud,» sõnas ta. «Usun, et jätkame nii ka edaspidi, kui riik just võimalust käest ei võta.»
Umboja hinnangul poleks õige, kui gümnaasiumiosa tuleks sunniviisiliselt likvideerida.
Harju maavanema Ülle Rajasalu juhtimisel moodustatud koolivõrgu korrastamise töörühm soovitab Harjumaale alles jätta kümme gümnaasiumi, mis tähendaks kümne gümnaasiumi kadumist.
Analüüsi tulemusena jääks koolivõrgu korrastamise töörühma ettepanekul Harjumaale kümme gümnaasiumi: Keila kool, Maardu gümnaasium, Viimsi keskkool, Kose gümnaasium, Saue gümnaasium, Jüri gümnaasium, Saku gümnaasium, Kuusalu keskkool, Tabasalu ühisgümnaasium ja Paldiski gümnaasium.
Joone alla jääksid seega Kehra gümnaasium, Loksa gümnaasium, Loo keskkool, Kiili gümnaasium, Turba gümnaasium, Kolga keskkool, Kallavere keskkool, Paldiski vene gümnaasium, Keila-Joa sanatoorne internaatkool ja Keila ühisgümnaasium.