Skandaalsed katuserahad jäävad: mõned Vabaerakonna saadikud ja aknaalused otsustasid hääletusest kõrvale viilida

Riigikogu istung. Foto: Erik Prozes / Postimees

Mõne opositsioonilise Vabaerakonna liikme ning paari nö aknaaluse rahvasaadiku toel jäi valitsuse jagatav katuseraha riigieelarve eelnõust välja hääletamata.

Kolmapäeva õhtul riigikogus toimunud 2019. aasta riigieelarve teisel lugemisel hääletasid rahvasaadikud Reformierakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku nr 7, millega taheti skandaalsed katuserahad eelnõust kaotada, napilt maha.

Muudatusettepanekut toetas 47, selle vastu oli 49 rahvasaadikut ning viis riigikogu liiget ei osalenud hääletusel. Need viis rahvasaadikut olid Vabaerakonna fraktsiooni liikmed Ain Lutsepp, Krista Aru ja Jüri Adams ning fraktsiooni mittekuuluvad Monika Haukanõmm ja Tiina Kangro.

Eelarve koostamisega on traditsiooniliselt kaasas käinud komme, et valitsus jätab teatud summa riigikogu fraktsioonide saadikutele, et nood saaksid selle raha jagada endale oluliste objektide vahel. Kui praeguse koalitsiooni puhul on see summa varasematel aastatel olnud mõni miljon eurot, siis seekord otsustas valitsus oma viimase eelarve kokkuleppimise käigus laiali jagada koguni peaaegu 30 miljonit eurot.

Nii nagu on valitsuskoalitsioonid katuseraha igal aastal jaotanud, nii on see ka igal aastal vastakaid arvamusi tekitanud. Katuseraha kritiseerijad leiavad, et sisuliselt on tegu justkui tasuga saadikule antud häälte eest, kus iga saadik viib oma kodukohta mingi summa mõne väikese objekti tarvis, näiteks kultuurimaja katuse parandamiseks. Kuna raha saavad ka opositsioonierakonnad, võiks seda justkui pidada nende toetuse ostmiseks. Samuti on sellisele rahajagamisele ette heidetud, et sellele pole võimalik läbipaistvalt konkureerida ning lõpuni pole välistatud, et raha saab kaudselt mõni sellesama riigikogu saadiku endaga seotud organisatsioon.

Katuseraha pooldajad arvavad jälle, et riigikogu liikmetel peaks olema peale eelarves tehtavate muude muudatuste ja selle toetamise võimalus eelarve mõne rea kulutamise üle ise otsustada. Samuti tagavat see tihedama sideme riigikogu ja kohalike kogukondade vahel. Sama pisikeste otseinvesteeringute süsteemi kasutavad ka mõned teised riigid.