/nginx/o/2008/08/29/69497t1h9558.jpg)
Harju maavalitsus andis eile teada kümnes gümnaasiumist, mida nende hinnangul võiks ees oodata sulgemine, kuid valla- ja linnajuhid pole maavalitsuse otsusega üldiselt nõus.
Valla- ja linnajuhid peavad gümnaasiumite sulgemise ideed ennatlikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Otsus oli üllatav ja peame seda ennatlikuks teavitamiseks, millel on meile ebameeldiv mõju, sest hirmutab lapsi ja nende vanemaid,» võttis tunded kokku Anija vallavanema Tiit Tammaru.
Harju maavanema Ülle Rajasalu juhitud töörühma hinnangul võiks läbiaastatel sulgeda gümnaasiumiastmed Kehra, Loksa, Kiili ja Turba gümnaasiumis, Keila ühisgümnaasiumis, Kolga, Loo ja Kallavere keskkoolis, Paldiski vene gümnaasiumis ja Keila-Joa sanatoorse internaatkoolis.
Nii Loksa linnapea Värner Lootsmann, Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja, Kiili vallavanem Valeri Kukk kui ka Tammaru kinnitasid eile, et neil pole nendes koolides gümnaasiumiastme sulgemist plaanis.
Laiem vaade
Nii Umboja kui ka Kukk rõhutasid, et kui numbriliselt vaadata, võib Rajasaluga esimese ropsuga ehk isegi nõustuda, kuid oluline oleks näha kaugemale.
Mõlemad vallajuhid kinnitasid, et nende vallas on demograafiline olukord selline, kus esimesse klassi võetakse rohkelt lapsi, mis tähendab, et tulevikus oleks õpilasi enam ka gümnaasiumis.
Umboja tõstis esile, et Loo keskkoolis on väga hästi mehitatud õpetajate kaader, kus on tööl lausa viis metoodikut. Gümnaasiumiosa sulgemine mõjuks Umboja sõnul kvaliteedile halvasti, sest nii mõnigi õpetaja võib lahkuda ja see nõrgestaks omakorda põhikooli.
Samas Turba vallavanema Peedo Kesseli sõnul on neil keeruline leida argumente, mis tagaks Turba gümnaasiumi jätkamise.
«See pole hea uudis, kuid argumendid on päris head,» nentis ta. «Juttu on sellest olnud, kuid otsuseid veel pole. Kuid meie raames tähendab see tõenäoliselt, et mõne aasta jooksul gümnaasiumiosa suletakse.»
Kesseli sõnul saab tegevuskava selgemaks järgmiste kuude jooksul, kui valmib valla uus arengukava.
Riik võib sekkuda
Kuigi kõik teised Postimehega rääkinud valla- ja linnajuhid kinnitasid, et nad kavatsevad jätkata nii nagu varem, toonitas Tammaru siiski, et riigil on võimalus nende plaanile kriips peale tõmmata ja seda läbi kahe hoova.
Esiteks võidakse keelata põhikooli arvelt gümnaasiumi doteerimine. Teiseks on võimalik, et gümnaasiumit lihtsale ei sertifitseerita.
«Need muudatused sulgeks gümnaasiumi vastu meie tahtmist, suudaksime seda astet ehk natuke elus hoida, kuid mitte väga pikalt,» sõnas ta.
Koolivõrgu korrastamise töörühma analüüsi tulemusena jääks Harjumaale kümme gümnaasiumi: Paldiski, Maardu, Kose, Saue, Jüri ja Saku gümnaasium, Kuusalu ja Viimsi keskkool, Tabasalu ühisgümnaasium ja Keila kool.