Kes on uueks siseministriks tõusev Katri Raik?

Katri Raik Foto: Lilli Tölp /

Täna selgus, et suure tõenäosusega asub järgmise siseministrina tööle praegune sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski teatas kolmapäeval, et esitab sisekaitseakadeemia rektor Katri Raiki sotside juhatusele kinnitamiseks siseministri kandidaadiks. Erakonna juhatus arutab ettepanekut homme.

Kes on terviseprobleemide tõttu poliitikast lahkuva siseminister Andres Anvelti mantlipärija Katri Raik? 

Raik lõpetas 1985. aastal Tartu 3. Keskkooli. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajalugu ja lõpetas 1991. aastal ajaloolase ning ajaloo ja ühiskonnateaduste õpetajana. 1999. aastal sai ta ajaloomagistri kraadi Eesti ajaloo erialal. 

Samal aastal asus Raik tööle Narva kolledžisse.

Katri Raik Narva kolledži dekaanina Foto: Toomas Huik.

Riigikogulane Urmas Klaas ja Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik. Foto: Liis Treimann

2004. aastal kaitses Raik oma doktoritöö pealkirjaga «Eesti- ja Liivimaa kroonikakirjutuse kõrgaeg 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alul». Ajaloo-alaselt on Raik stažeerinud Hamburgi ja Marburgi ülikoolides Saksamaal. Muu hulgas on tema peamisteks uurimisvaldkondadeks veel multikultuurne haridus ja selle korraldus Eestis.

Akadeemiliselt on Raik korporatsioon Filiae Patriae liige.

2009. aastal tunnustas vabariigi president Katri Raiki Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Samal aastal pälvis Raik ka Ida-Virumaa teenetemärgi. Aastal 2010 tituleeriti Raik keelekümbluse sõbraks. Aastal 2012 pälvis ta Aadu Luukase missioonipreemia ja 2013. aastal omistati talle «Aasta naise» tiitel. 2017. aastal tunnustas Tartu ülikool Katri Raiki Skytte medaliga.

Töökäik

2015–... Sisekaitseakadeemia rektor
2009–2015 Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor
2007–2009 Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler
1999–2007 Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor
1991–1999 Tartu Ülikooli (rektori referent, ülikooli teabetalituse juhataja)

Poliitiline taust

2001-2017 kuulus IRLi ridadesse, 2018. aastal liidus SDEga.

Katri Raiki varasemaid väljaütlemisi:

• TÜ Narva kolledži juhina ütles Raik: «Olen kindel, et mul on Eesti parim töökoht.»
   
• Raik on juurtelt virulane. Kui ta 2014. aastal oli kirja pannud raamatu «Minu Narva», rääkis ta Virumaa teatajale sellest, kuidas ta üldse 31-aastasena Narva sattus. «Mul oli siis kolm häda: olin eestlane, naine ja noor,» ütles ta ning lisas, et kui üks puudus läheb ajapikku üle, siis teistega on Narva kohanenud. Nagu tema Narvaga.
   
• 2016. aastal avaldatud riigikontrolli audit juhtis tähelepanu, et Eesti suurimat riigiasutust politsei- ja piirivalveametit (PPA) ähvardab lähemas tulevikus personalist tühjaks jooksmine. Raik kirjutas seepeale arvamusloos, et ta loodab, et edaspidi asuvad ametisse ka inimesed, kel on mõni muu haridus või suurem elukogemus ning politseiharidus omandatud teise väljakutsena. «Praegu otsivad ametist lahkujad rahulikumat ja kindlamat elu ja sissetulekut,» märkis ta. «Loodetavasti liigutakse edaspidi pigem oma ameti sees. Miks ei võiks pensioniealine politseinik tööle asuda häirekeskuses? Või tolliametnikust saada piirivalvur?» lisas Raik.
   
• «Narva on ju omamoodi eksperiment, katse luua ilma eestlasteta Eestit. See on raske, aga siiski mitte lootusetu ettevõtmine,» kirjutas Raik mullu Narva-teemalises arvamusloos.
   
• Raik on Narvast arvamusloo kirjutanud ka mullu: «Julgen oma kogemusest kinnitada, et üks eluperiood Narvas veeta on õpetlik meile kõigile, Narva aitab Eestit paremini mõista. Vene keele saab boonusena. Eriti mõistlik on Narvat nautida noorelt, sest see on kogemustepagas kogu eluks.»
   
• Narvalaste ja Narva võimu suhted Eesti riigiga võttis Raik mullu kokku otsekoheselt: «Narvalased ütlevad: riik ei salli Narvat, riik on meile selja pööranud. Narva on elanud selle teadmise peal 1991. aastast. Vastanduse peal, et meie siin Narvas ja nemad seal Eestis. Vastanduse peal on hea elada, sest tead, kes on vaenlane. Eesti valitsus on vaenlane. Ja seda vastandust on ka Narva volikogu enamus üleval hoidnud. On naiivne loota, et kui minister korraks Narva tuleb ja midagi lubab, siis sellest piisab. Ministri visiit või välismaalaste saabumine Narva oli suur asi veel 2000. aastate algul. Mitte täna.»
   
• Mullu augustis tunnistas Raik veel IRLi liikmena ja Narva linnapeakandidaadina, et just see amet oleks tema jaoks absoluutne unistuste töö. «Aga Narva linnapea ametiga on nii, et sellega saad poliitikas olla esimest ja viimast korda, sest pead tegema niipalju valusaid otsuseid,» ütles Raik Postimehele.
   
• Mullu oktoobris, kui Raik pärast 16 aastat IRList lahkus, ütles ta, et keegi ei palunud tal lahkuda ning ta ei lahkunud mitte mingisuguse pahandusega. «Mina loodan ikkagi, et IRL jääb püsima, edeneb, areneb ja et meie parteide paremtiivas saabub suurem selgus,» ütles ta.
   
• Eelmise aasta novembris toimunud isadepäevakonverentsil ütles Raik: «Eesti suurim probleem hariduses ja ühiskonnas ei ole esmalt palgalõhe, vaid naiste ja meeste kõrghariduse lõhe, mis on suurim Euroopas.»
   
• Uudis president Kersti Kaljulaidi Narva kolimisest pani mitmed ühiskonnategelased arvamust avaldama. «Me ei saa hästi nendest aru, kes korra Narvas käivad ja siis end aastaid kiidavad,» märkis Raik muu hulgas uudist kommenteerides.
   
• Tänavu septembris vahetult enne Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ridadesse astumist rääkis Raik: «Aga kui ma kandideerin, siis sotsidega, sest nemad väärtustavad teistest enam Ida-Virumaad ja Narvat. Need teemad on mulle südamelähedased.»