/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
Viimase aja üks värvikamaid vangide põgenemisi toimus kolme aasta eest, kui kahel kinnipeetaval õnnetus Tallinn kesklinnas asuvast vanglast pageda. Vangla olukord oli toona ja on ka praegu nii hull, et ohtlikke kurjategijaid pealinnas hoida ei saanud ja need saadeti Viru vanglasse, kus trellid ja müürid on märksa kindlamad.
Galerii: mis elu ootab vange ees nutitrellide taga (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ülbe oleks öelda, et keegi kunagi siit ei põgene, aga me oleme teinud kõik võimaliku, et see oleks väga keeruline,» kinnitas Tallinna vangla direktori asetäitja Erkki Osolainen vanglaarhitektuuri viimase sõna järgi ehitatud hoones ringkäiku teha.
Osolaineni sõnul on nii Tartu kui Viru vanglas tehtud katseid kinnisest vanglast põgeneda, kuid tulutult.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/16/11579254t1h1637.jpg)
Ta rõhutab, et vangla puhul on arhitektuuril väga oluline roll ja viimast uut tüüpi vanglat ehitades on õpitud Tartu ja Viru vangla kogemustest.
Tallinna uues vanglas on kongidel on ees nö nutitrellid, mida tõsi küll, mobiiliga juhtida ei saa.
/nginx/o/2018/11/16/11579202t1h2093.jpg)
Küll aga on nende kaldenurk vastavalt ruumi asukohale selline, et minimeerida kinnipeetavate omavahelist suhtlust. «Hoone on meil ristikujuline, aga trellid on tehtud nii, et välja näeb, aga ei ole võimalik kõrvaltiivas olijatega käemärkide abil suhelda,» selgitas vangla asejuht.
/nginx/o/2018/11/16/11579225t1he6d2.jpg)
Vangla ühest servast teise aga saab jalutada sõnaotsese mõttes sussides, sest kogu hoonete vaheline liikumine toimub maa all. «See on järelevalve seisukohast kõige mõistlikum lahendus, kui meil kinnipeetava saatmist ühest majast teise korraldades pole vaja mõelda, kuhu ta võib joosta,» kiitis vangla asejuht uut lahendust.
/nginx/o/2018/11/16/11579203t1h1e47.jpg)
Osolainen tunnistas, et aeg-ajalt on ühest tunnelist teise kõndides ära eksitud, kuid segadust peaks aitama vältima tunneli seintel olevad värvitriibud. Alumine triip näitab hoonet, kust tuldi, ja ülemine, kuhu teel ollakse.
Tegelikult on vanglaalused tunnelid duubeldatud, et vangid omavahel kokku ei puutuks, ja kahes kõrvuti kulgevas tunnelis liiklemisel kehtib maanteedel tuntud parema käe reegel.
/nginx/o/2018/11/16/11579223t1hb3a5.jpg)
Mitmes kohas on vangla koridorides väljas turvaväravad, et minimaliseerida võimalust, kus üks vang annab teisele edasi keelatud esemeid. «Turvaväravad on otstarbekamad, kui inimesi käsitsi läbi otsida,» selgitas Osolainen.
Tallinna vangla kartser enne ja nüüd (Liugpildi vaatamiseks liiguta noolt)
Kui võrrelda nõukogude võimu algusaastatel ehitatud kunagist vangilaagrit uue vanglaga, siis võrdlus nagu öö ja päev pole kohane, sest vahe olmetingimuste osas on üüratu.
«Nüüd on vangla korralikult ventileeritud, valgustatud ja soojad ruumid, enam ei sõltu temperatuur sellest, kust tuul puhub,» tõdes Osolainen. Valge on uus vangla tõesti.
/nginx/o/2018/11/21/11591095t1h4148.jpg)
«Üheski Eesti spordihallis pole nii head valgustust,» tunnistab Postimehe fotograaf, kes on käinud pildistamas sadu võistlusi.
Valged pole mitte ainult vangide päevad, vaid ka ööd, sest pimedas kambris magada ei tohi. «Me peame öösel nägema, mis seal kambris toimub,» põhjendas Osolainen, miks öösel tuleb kinnipeetavatel magada valges.
/nginx/o/2018/11/21/11591184t1h703d.jpg)
Kui vana vangla ükskord tühjaks kolitakse, siis selle kartserile jooksevad tormi ilmselt kõik õudusfilmide või rollimängude tegijad, sest teist nii jubedat kohta Eestis enam naljalt ei leia.
Tallinna vangla kartser enne ja nüüd (Liugpildi vaatamiseks liiguta noolt)
/nginx/o/2018/11/16/11579256t1hcea7.jpg)
Lisaks täismõõtmetega spordisaalile on vanglas ka välikorvpalliplats ja jalgpalliväljak. Jõusaali aga saavad kasutada vaid töötajad, vangid jäid selle võimaluseta kümmekond aastat tagasi. «Sportimine on iseenesest kasulik, aga seda saab teha valikuliselt. Võitluskunste pole mõtet vanglas harrastada,» tõdes asejuht.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/16/11579226t1hfeb1.jpg)
Ühes eluosakonnas on 21 kahekohalist kambrit ja päeviti on nende uksed lahti. Ühisruumis on teler, mis näitab valitud kanaleid. Kes valib muusika ehk telekanali, tuleb kinnipeetavatel endil kindlaks teha. «Samamoodi nagu koduski, kui tekib vaidlus,» lisas Osolainen.
/nginx/o/2018/11/16/11579197t1h6c3b.jpg)
/nginx/o/2018/11/16/11579195t1ha50b.jpg)
Jalutusalad on vangla katusel, kuid miljonivaadet Tallinna lahele kinnipeetavad ei näe, sest müür on ees. «Nemad näevad vaid lennukeid, kui sedagi,» tõdes Osolainen.
/nginx/o/2018/11/16/11579212t1h3248.jpg)
/nginx/o/2018/11/16/11579206t1h946f.jpg)
Raske on vast ühe vangla kohta öelda lastesõbralik, aga just selliseks on uut vanglat püütud teha. Et oma ema või isaga kohtumist oodates aeg kiiremini mööduks, on ooteruumis olemas väike mängunurk koos leludega.
/nginx/o/2018/11/16/11579238t1h916b.jpg)
Kui seni sai lühiajalise kohtumise jooksul lähedasega suhelda vaid läbi klaasi, siis uues vanglas on selleks eraldi ruumid. «Isegi, kui siia tuleb üks laps, siis on see investeering mõistlik, sest positiivsed kontaktid aitavad inimesel ühiskonda naasta,» on Osolainen veendunud.
/nginx/o/2018/11/16/11579237t1hb7a9.jpg)
Uue Tallinna vangla hoonete pindala on üle 60 000 ruutmeetrit, vanglakompleksi kuuluvad toitlustus- ja koolihoone, kabel, spordiplokk ning tööstushoone. Eluhoonetes on 512 kambrit mees- ja 92 kambrit naisvangidele. Igas kambris saab hoida kuni kahte inimest. Tallinna vanglasse kolitakse kõik naisvangi, keda on u sada. Kokku on Eesti vanglates 2613 kinnipeetavat.
Tallinna vangla kolib uutesse majadesse detsembrikuu jooksul. Kolimise järel suletakse Magasini tänaval asuvad vanglahooned ning Maardus asuv avavangla.