Usalduskriisis siplev koalitsioon kinnitab riigieelarve hääletuse eel üksmeelt

Valitsuserakondade esimehed. Foto: Eero Vabamägi

Homse riigieelarve teise lugemise eel kinnitavad valitsuserakondade liikmed üksmeelt ning toetust seaduse eelnõule. Reformierakondlased teevad aga kõik, et neile vastukarva eelarve läbi ei läheks. 

«Eelarve teine lugemine läbitakse, liigutakse kolmanda juurde ja võetakse vastu,» kinnitas Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas intervjuus Postimehele. 

Keskerakond toonitab, et tervishoiu lisarahastust, päästjate-politseinike, kultuuritöötajate ning üldhariduskoolide- ja lasteaiaõpetajate palgatõusu, samuti suurimat kaitse-eelarvet, eesti keele õpetamise võimaluste laiendamist ja maaelusse, regionaalarengusse ning innovatsiooni panustamist peavad kõik erakonnad riigikogus oluliseks. 

Kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja Isamaa fraktsioonide kõik saadikud homsel istungil kohal oleks, oleks koos 50 häält. Tõenäoliselt annab sotsidele lisahääle endine minister, erakonda olulistes küsimustes toetada lubanud fraktsioonitu Urve Palo ning äsja sotsiaaldemokraatide ridadesse astunud samuti nn aknaalune parlamendisaadik Monika Haukanõmm. 

«​Sotsiaaldemokraadid toetavad üheselt nii eelarve teise lugemise lõpetamist kui riigieelarve vastuvõtmist, mis on planeeritud 12. detsembrile,» kinnitas  sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees, rahanduskomisjoni liige Kalvi Kõva. 

Ta toonitas, et kõik katsed kasutada praegust valitsuskriisi eelarve kinnitamise nurjamiseks ja poliitiliste pingete ning vastuolude täiendavaks üleskruvimiseks on äärmiselt vastutustundetud. «Loodan, et riigikogus jagub riigimehelikkust ning keegi ei ürita viia Eesti riiki määramatusse. Märtsivalimistele eelnevad kuud on väga halb aeg eelarvega tegelemiseks – piltlikult öeldes sõidab valimiskampaania siis otsustesse veelgi enam sisse,» sõnas Kõva. 

«Riigieelarve on praeguses koalitsioonis ette valmistatud üheskoos, läbi suurte vaidluste leitud kompromisslahendus,» iseloomustas Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. 

Reformierakond ja EKRE on vastu

Reformierakond ei leia ühtegi põhjust, miks nad peaksid järgmise aasta riigieelarvet sellisel kujul toetama. Küll aga kui nende parandusettepanekud heaks kiidetakse, on nad nõus ümber mõtlema. 

«Me tahame parandada eelarvetasakaalu, tõsta teadus-arendustegevuse kulusid, alustada eestikeelsele haridusele üleminekut, lisaraha idapiirile, suurendada omavalitsuste tasandusfondi, tõsta üksi elava pensionäri toetust, kaotada kolme pensionisamba kõrgem maksustamine,» loetles Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi. 

«See, kas me toetame teise lugemise lõpetamist sõltub otseselt parandusettepanekute saatusest,» kinnitas ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme. Teatavasti tegi opositsioon 60 muudatusettepanekut, millest 16 kuulusid EKREle. Seaduse eelnõu juhtivkomisjonis rahanduskomisjonis ei saanud ükski nende idee toetust. «Loodame saalis siiski neid sisse hääletada,» lisas Helme. 

Eelnõud ei toeta ka fraktsioonitu Peeter Ernits. Vabaerakond ei ole oma seisukohta veel edastanud. 

Eelnõu juhtivkomisjoni rahanduskomisjoni ettepanek on homme teine lugemine lõpetada ehk astuda samm lähemale Keskerakonna, sotside ja Isamaa visiooni järgi voolitud 2019. aasta riigieelarveseaduse vastuvõtmisele.

Riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele.

Järgmise aasta riigieelarvest plaanitakse nn katuserahana regionaalseteks toetusteks eraldada 25,7 miljonit eurot.

Riigieelarve vastuvõtmine on planeeritud 12. detsembrile, seaduse vastuvõtmiseks on vaja riigikogu koosseisu häälteenamust.