Jevgeni Ossinovski: selg on enam-vähem sirge

Sotsiaaldemokraatliku erakonna juht Jevgeni Ossinovski kinnitas täna Postimehe otsestuudios, et pole kunagi tahtnud valitsusest ära minna ega Isamaad sealt minema lüüa. Nüüd loodavad sotsid rändeleppele Reformierakonna abiga riigikogus toetust leida.

Millal see valitsus laiali läheb?

Ma arvan, et ei lähegi.

Kaja Kallas teatas äsja, et Reformierakond on valmis valitsusvastutust võtma. Kuidas peaks seda tõlgendama, eriti arvestades, et alles natuke aega tagasi teatas ta, et oravad Jüri Ratast päästma ei tõtta?

Seda peab nende käest küsima. Eks Reformierakond on mures, et uue esimehe juhtimisel ei ole olukord ootuspärane, ja selle pärast vaadatakse, et ehk on sogases vees võimalik mõni kala püüda.

Kajas Kallas väljus just mõni hetk (intervjuu algas 13.30) tagasi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ruumist.

Ta isegi sisenes sinna!

Millest te rääkisite?

Me rääkisime minu ettepanekust, kuidas ära lahendada see välispoliitiline punnseis, mida valitsuse tasemel lahendada ei õnnestunud. Kaja Kallas on avaldanud toetust senisusele välispoliitilisele kursile, ma eeldan, et nad võiksid toetust sellele omalt poolt toetada.

Te leppisite kokku, et Reformierakond hääletab riigikogus rändeleppe toetamise poolt?

Ei, me ei leppinud milleski kokku. Reformierakond arutab, mis nad teevad. Neil on selles küsimuses kindlasti omad poliittehnoloogilised kaalutlused. Tegemist on Eesti riigi usaldusväärsuse küsimusega. Ma loodan, et Reformierakond ei püüa selles küsimuses lühiajalist punkti saada, soovides näidata, kuidas Jüri Ratas ei saa hakkama, vaid aitab kaasa sellele, et senine välispoliitiline suund jätkuks.

Olete saanud valmis avalduse riigikogule. Avaldus pole eelnõu. Mida te sellega taotlete?

Riigikogu avaldus on riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ette nähtud dokument, mida riigikogu arutab ühel lugemisel, mille kohta esitatakse muudatusettepanekuid, mille üle hääletatakse – ja arutelu järel toimub ka selle eelnõu hääletus. Tegemist on avalduse eelnõuga. Kui see pälvib riigikogu enamuse toetuse, siis riigikogu võtab selle vastu. Eelnõu ütleb, et Eesti toetab rändedeklaratsiooni, ja selle põhjal on valitsusel võimalik korraldada, et Eesti liitub selle deklaratsiooniga.

Ka teie oma erakond kritiseeris rändeleppe viimist riigikokku. Sven Mikser viitas, et see ei ole riigikogu teema, ja Andres Anvelt on öelnud, et viimine riigikokku muudab poliitilist paradigmat. Teil ei ole erakonna toetust?

Viimastel päevadel tehakse üldse igasuguseid järeldusi, näiteks nagu tahaksid sotsiaaldemokraadid valitsusest ära minna või Isamaad valitsusest välja ajada. Seda soovi ei ole meil kunagi olnud, ei ole ka täna. Avalduse eelnõu asjus oleme teinud tihedat koostööd välisministeeriumiga. Anvelt viitas tõesti paradigmamuutusele. Me võime ju veel kuu aega valitsuse tasemel vaielda, kas see on hea või paha asi, aga tulemuseni me ei jõua. See on nüüd lahendus, kust on võimalik edasi liikuda.

Tegite peaministrile ettepaneku Urmas Reinsalu tagasi kutsuda. Nüüd räägite, et ei mõelnudki valitsust lõhkuda. Miks lõite alguses rusika lauale ja siis kössi tõmbusite? Kuidas teil selgrooga lood on?

Selgrooga on täitsa hästi, selg on enam-vähem sirge. See on üks näide, kuidas sõnadesse on pandud rohkem, kui neis oli. Seda ette nähes oleks võinud sõnastada ka teistmoodi, aga eks tagantjärele oleme kõik targemad. Kui oleks kohe alguses tulnud mõte, et lahendaks selle küsimuse riigikogus, siis oleks selle ettepanekuga varem välja tulnud. See ettepanek sündis mul koostöös Eiki Nestoriga laupäeva öösel pool kolm.

Valitsuskabinet arutas seda, et äkki saaks vastutuse enda pealt ära lükata juba eelmise nädala lõpus.

Ei arutanud. Minu avalduse sisu oli see, et Eestis on viljeldud konsensuslikku välispoliitikat või vähemasti selle poole püüeldud. Me ütlesime, et meile on oluline senise välispoliitilise kursi jätkumine, ja selles on valitsuskoalitsioon kokku leppinud. See sattus löögi alla, kuna ultimatiivse nõude esitas Isamaa, öeldes, et nemad taganevad valitsuses sõlmitud kokkuleppest. Leidsime, et niimoodi edasi minna ei saa. Arutasime mitmeid võimalusi, kuni mina tegin ettepaneku viia lepe riigikokku.

Oletagem, et riigikogu toetab rändelepet. Aga mismoodi ikkagi teie oma valitsuspartneritele otsa vaatate?

Meil ei ole sellega mingit probleemi, kui saame lahendatud väärtuselise küsimuse. Kui õnnestub tagada, et Eesti jätkab senist välispoliitilist kurssi, siis on meie jaoks küsimus lahendatud. Me ei saa leppida sellega, et olukorras, kus konsensust ei ole, hakkab välispoliitikat dikteerima vähemus, ükskõik, kui häälekas see on. EKRE ja Isamaa on parlamendis vähemuses.

Sisuliselt lähete välja tuima matemaatika peale?

Me läheme selle peale, et riigikogu kinnitab: Eesti välispoliitiline kurss on see, mida me oleme 27 aastat esitanud, ja seda ei ole populistlike lausvaledega rajalt maha lükata.

Aga oletame, et Reformierakond ei tule teie taha, sest nad ei olegi selles küsimuses ühtsed, ja Keskerakond jääb selgrootuks, mis siis saab?

Eks seda näitab aeg.

Te pareerite kogu aeg seda küsimust, mis siis saab, aga teil peab olema ometi plaan B.

Me oleme pakkunud lahenduse, kuidas sellest olukorrast välja tulla. Keskerakonna fraktsioon toetab seda plaani, Isamaa ja EKRE ei toeta. Jah, Reformierakond võib otsustada ühte ja teist pidi. Ja siis ongi küsimus, et kes seda erakonda siis juhib: kas Kaja Kallas, kes on öelnud, et Eesti peaks leppega ühinema, või need parlamendiliikmed, kes on selles küsimuses teist meelt.

Aga kes teie erakonda juhib? Teie enda partei liikmed kritiseerivad otsust lepe riigikokku viia, pealegi oli teie reedene avaldus üllatav paljudele erakonna liikmetele.

See ei ole kriitika. Kõik leidsid, et see on tõepoolest huvitav viis kriisist välja tulla, ja ka mõistlik. Sotsiaaldemokraatlikku erakonda juhib Jevgeni Ossinovski, tänan küsimast.

Riigikogust sisulist debatti loota pole. Kas te ei karda, et kaotate viimsegi valijate toetuse – teie 12 toetusprotsendist on saanud seitse.

Meie ei ole tahtnud seda küsimust sellisel viisil lahendada. See, et Isamaa soovib sel teemal sisepoliitilist tralli teha – ma ei arva, et see on hea mõte.

Aga mida öelda neile, kelle meelest teete teie ise tralli, sest teie toetus on nii palju vähenenud?

Püüame selle välispoliitilise küsimuse ära lahendada. Kas oleks olnud paremaid viise? Oleks olnud. Need muutusid võimatuks, ja mitte tänu meile. Valimiseelsel perioodil, aga ka muidu, on poliitikuid alati võimalik süüdistada kahes asjas: et otsitakse kompromissi – siis öeldakse, et selg on küürus –, ja kui seda mitte otsida, siis öeldakse, et tegelete valimiseelse propagandaga.

SDE toetus on 7 protsenti, mida on teil enda õigustuseks öelda?

SDE toetuse langus sel kuul on ootuspärane, kuigi mitte rõõmustav. Esiteks, enamik erakondi tegi üsna kuluka eelkampaania, mida meie otsustasime mitte teha. Teiseks, Eesti 200 viis läbi oma erakonnaks saamise protseduuri. Kolmandaks, viimase kuu jooksul oleme tegelenud sisemiste protseduuridega, eeskätt valimisnimekirjade kokkupanemisega. Ja sellepärast on meist avalikkuses vähem räägitud.

Indrek Saar on alati tahtnud teie kohta endale saada. Mis nõu ta teile praegu annab?

Me oleme Indrek Saarega täiesti ühte meelt. Tehtud otsuste juures on sõltuvalt otsuse tegemist tasemest olnud kas fraktsioon või ministrite delegatsioon. Erakonna tipus erimeelsusi ei ole.

Kuidas te hindate Jüri Ratase rolli selles protsessis?

Oleks ebaõiglane peaminister Jüri Ratast selle eest vastutavaks teha, et selle küsimuse lahendamine kinni kiilus. See, et Isamaa taganes oma esialgsest ettepanekust, ei ole kindlasti Ratase süü.  

Napilt paar päeva pärast seda, kui teie kritiseerite Eesti Energiat, peatas teie isa Oleg Ossinovski kaebus Nelja Energia ostu. Kuidas te seda seletate?

Mina ei ole oma isa äritegevusega kursis. Sotsiaaldemokraatide seisukohad energiapoliitika vallas olid kujundatud juba enne, kui mina erakonnaga liitusin. Ma väljendasin ennast reljeefselt, olen tihti olnud mures selle pärast, et Eesti valitsus ei ole suutnud mõnda riigiettevõtet alati hea omanikuna juhtida.