Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu

Kunstnik Jaana Ratase joonistatud lustakas jõuluillustratsioon Salme viikingilaevast kujutab seal olevaid meresõitjaid täpselt nii, nagu arheoloogid nad laevast leidsid – kaks ahtris, kolm keskel ja kaks vööris. Foto: http://salmepaat.blogspot.com/

Sügisel Saaremaal maapõuest leitud ja Eesti sajandi arheoloogialeiuks tituleeritud Salme viikingilaevas olnud inimluude ja looma jäänuste analüüs tõestab selle unikaalsust kogu Läänemeres.

Mis siis muudab selle laeva eriliseks võrrelduna teiste Läänemere-äärsetest maadest leitud laevamatustega?

See on inimeste arv. Salme viikingilaevas oli see üle kahe korra suurem kui seni teadaoleval suurimal laevamatusel Läänemere regioonis, kus arheoloogid leidsid ühest laevast koos maetuna vanema naisterahva, keskealise mehe ja umbes kümneaastase poisi luustikud.

Salme laev on selle leiuga võrreldes kardinaalselt erinev. Seal on seitsme täisjõus meesterahva luustikud. «Ja nad ei olnud seal laevas klassikalises matusepoosis, kus inimesed lamavad kõrvuti ja nende ümber on palju ilusaid asju,» ütleb antropoloog Raili Allmäe.

Salme laevas lamasid kaks meest laeva ahtris, kolm keskel ja kaks vööris. Inimeste luud laevas on kaunis segamini. Tõsi, see võib ka olla leiukohas varem tehtud teetööde tagajärg, kui pinnas segamini paisati.

«See on väga keeruline koht,» ütleb inimluustikke uurinud Allmäe. «Kuid igal juhul on praegu väga raske kindlalt väita, et tegu oli laevamatusega. Samavõrd on võimalik, et see laev uhuti sinna randa juba koos merel hukkunud meestega.»

Allmäe hinnangul on aga isegi juhul, kui Salme laev ei osutu iidseks matusepaigaks, kogu Läänemere arheoloogide jaoks tegemist väga ebatavalise leiuga.

Laevast leitud luud on peamisteks andmekandjateks, mille põhjal leiuga tegelevad ajaloolased saavad edaspidi järeldusi teha. Nii näiteks on praeguseks tehtud loomaluude ekspertiis, mis selgitas, et laevas oli üksikuid sea-, lamba- ja kitseluid ning hulk veise, peamiselt noore vasika konte.

«Terveid loomi seal polnud, sest leiti vaid ühe kitsetalle kolju,» ütleb arheo-zooloog Liina Maldre. «See kõik viitab pigem sellele, et laevas leitud luud pärinesid inimestele mõeldud söögipoolisest.»

Ent loomaluudest mitu korda enam andis ajaloolastele infot laevast leitud linnuluudele Poolas tehtud ekspertiis. Selle järgi lamasid seal seitsme surnud mehe kõrval kahe jahilinnu, kanakulli ja raudkulli skeletid. 

Neid linde on mujalgi laevamatuse kohtadest leitud ja levinud veendumuse järgi pandi jahilinnud hauda kaasa koos oma peremeestega.

Salme laevast leitud linnud olid Poola ekspertide väitel samuti ilmselt inimese poolt jahipidamiseks dresseeritud.

Sellele viitab arheo-zooloog Maldre sõnul seik, et ühel kullil on luu kokku kasvanud ja teise luustikus on samuti varasemale luumurrule viitav anomaalia. Vabas looduses elades poleks kullid ilmselt luumurdu üle elanud ja oleksid hukkunud.

«Ja sellele, et need linnud võidi sinna laeva panna koos oma hukkunud isandatega, viitab seegi, et mõlemal linnul puudus pea,» ütleb Maldre. See tähendab, et keegi pidi need enne paati asetamist maha lööma.

Kuigi arheoloogid ei julge veel midagi kindlat öelda, tüürivad kõik faktid seni selles suunas, et Salmel on tõepoolest tegemist laevamatusega. Läänemere regiooni uhkeima matusega seejuures.