Politsei kontrollib spidomeetrite täpsust

Autotootjad on seadistanud spidomeetri nii, et see näitab õigete rehvide kasutamisel veidi väiksemat sõidukiirust, kui tegelikult on. Foto: Liis Treimann

Ikka ja jälle kiruvad autojuhid mõnda teel «uimerdajat», kes sõidab 90 km/h alas 85 km/h tunnis. Tegelikult ei pruugi olla mingit põhjust kirumiseks, sest nii mõnigi kord valetab hoopis nuriseja spidomeeter.

Sel nädalavahetusel kontrollib politsei Lõuna-Eesti teedel lisaks rehvimustri sügavusele ka spidomeetri numbrite täpsust. «Anname sellise aktsiooniga autojuhtidele võimaluse uurida testsõidul koos politseiga seda, kui palju võib spidomeetri näit erineda tegelikust ehk kiirusmõõtja näidust ning miks erisus tekib,» selgitas Valga politsei vanemkomissar Kaimar Karm.

Testsõidul mõõdab üks politseinik sõiduki kiirust ning teine politseinik on raadiojaamaga kaasreisijaks autojuhile, kes testi läbida soovib. Sõidu pealt vahetatakse raadiojaamas pidevalt infot, millise kiiruse fikseerib kiirusmõõtja ning milline on spidomeetri tegelik näit.

Testsõidu järel vaadataksegi koos politseiga üle ka sõiduki rehvid, hinnatakse mustrisügavust, rehvide vanust ja teisi detaile ning antakse autojuhile soovitusi paremaks ja ohutumaks rehvivalikuks.

Karmi sõnul on autotootjad spidomeetri seadistamisel juba sisse arvestanud pisikese veaprotsendi nii, et spidomeeter näitab tegelikust veidi madalamat sõidukiirust. «Samas sõltub see veaprotsent sageli just rehvidest: kui sõidukil kasutada näiteks teist mõõtu rehve kui autotootja seda originaalis ette nägi, kipub seetõttu ka spidomeetri näit teinekord luiskama. Seda iseäranis nende puhul, kes on masinale alla pannud oluliselt laiemad või ka kõrgemad rehvid,» selgitas vanemkomissar.

Ta rõhutas, et õiged rehvid on väga olulised, sest valesid kasutades võivad muutuda ka auto tehnilised näitajad. Näiteks laieneb telje vahe või on rehvid liiga laiad ning seeläbi kannatab juba sõiduki juhitavus.

Politsei on Valgamaal sellist aktsiooni läbi viinud mitme aasta jagu. Suuri anomaaliaid testsõitudel ei ole tuvastatud.

«Reeglina on spidomeetri näidu ja tegeliku kiirusmõõtjaga mõõdetud sõidukiiruse vahe pluss-miinus 5 km/h. Seda enamvähem ühtmoodi nii 50 km/h kui 90 km/h sõidukiirusel,» sõnas Karm.

Kui politsei kontrollib piirkiirusest kinnipidamist, leidub ikka neid, kes väidavad, et tal spidomeeter näitas selgelt 90 ja politsei mõõdetud piirkiiruse ületamine ei saa kuidagi õige olla.

«Fakt on, et kui spidomeeter näitaski 90 km/h, oleks tegelik sõidukiirus sellest umbes 5 km/h vähem, millele omakorda lisandub otsa võimalik mõõteviga, mille politsei ise fikseeritud näidult maha arvestab. Seega pidi sõidukiirus olema hoopis oluliselt suurem kui 90 km/h,» rääkis Karm.

Ta lisas, et autojuhid on ka ise täheldanud, et spidomeetri näit on kõrgem kui tegelik sõidukiirus. Seda näiteks avalike kiirusmõõtetabloodelt või ka GPS-seadmetes ja GPS-põhistes äppides nagu näiteks Waze.

«Ometi on kõigile autojuhtidele endile kindlam, mugavam ja ohutum, kui nad lähtuvad kiiruse valikul spidomeetri näidust. Kui see näitab 90 alas 90 km/h, on välistatud, et kiiruskaamera või kiirust mõõtev politseinik mõnd rikkumist tuvastaks,» sõnas Karm.

Kui kõik sõidavad spidomeetri näidu järgi, jäävad ära ka autojuhtide omavahelised arusaamatused, kes ülemäära kiirustab või venib. «Kõik lähtuvad samast mõõtevahendist ega püüa arvutada omast tarkusest, kui palju gaasi veel juurde annab anda,» lisas ta.

Politsei soovitused

• Tee ring ümber auto ning kontrolli rehvide suurus üle. Juhul, kui oled auto esimene omanik, võid kindlam olla, et tehasest väljus auto õiges suuruses rehvidel.

• Vaata, mis on kirjas sõiduki uksepiidal või kütuseluugil. Enamus sõidukitel on sinna märgitud soovitatud rehvisuurus ning soovitatud rehvirõhud.

• Vajalikku teavet leiad ka auto käsiraamatust. Selgi on muuhulgas näiteks soovitused rehvirõhu kohta.

• Sisesta oma auto number või VIN-kood maanteeameti kodulehel olevasse registrisse ja näed, millised mõõdud on sinu autole sobilikud.