Äppide abiga hygge’t looma

Kamin telefonis Foto: Piret Tamm

Pime ja trööstitu sügiseaeg lausa karjub hygge järele. Aga mis see üldse on ja kuidas selleni jõuda? Arter koostas lühikese teejuhi.

Käes on kõige pimedamad, mudasemad, halliilmsemad, tuulisemad ajad. Muidugi oleme me sellega harjunud, sest eks niisugune seisund kestab meie geograafilisest asukohast tulenevalt mitu kuud, ja pääsu sellest pole. Kellakeeramine tunni võrra siia või sinna või hoopistükkis mittekeeramine asja ei paranda. Võib-olla leevendab pisut. Põhitöö ehk selle aja võimalikult tervena (nii vaimselt kui ka füüsiliselt) üleelamise peame me ikka ise ära tegema.

Ja ega me ainsad ole, kellel tuleb sellises pimedas ja suhteliselt lootusetus ajas elada, lähematel ja pisut kaugematel naabritel ikka ka. Igaüks püüab sellega mingil viisil toime tulla. Kellelt mida õppida?

Soomlased on hakanud üht oma (isegi läbi aasta kasutamiseks sobivat) toimetulekuviisi maailmale tutvustama. Ei ole see enam jenkka ega tangotanssi, uus meetod soome moodi on kalsarikänni. Maakeelset vastet sellel sõnale õigupoolest polegi. Kokkuvõtvalt on see aluspesus kodu kaitsvate seinte vahel napsutamine, aga mitte ainult. Terve meetodi ja õpetuse on kirja pannud Miska Rantanen oma raamatus «Kalsarikänni. Mõnus elu Soome moodi». Soovitan lugeda, saab naabreid paremini tundma. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna kirjutada. Hoopis taanlastest.

Peaaegu-naabrid taanlased kasutavad hea enesetunde loomiseks meetodit-seisundit, millel nimeks hygge.