Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
Kuidas ÜRO üleilmne migratsioonilepe vähem kui nädalaga valitsuse kõikuma pani? Vaatame algusest peale.
Veel enne, kui emotsionaalne arutelu Eestis lahvatas, võis näiteks 31. oktoobril lugeda välisuudistes teateid Austria otsusest mitte toetada ÜRO üleilmset migratsioonilepet ning uudiseid sellest, et lepet on boikottida otsustanud ka Ungari peaminister Viktor Orbán ning Poola.
Teisipäeval, 6. novembril tõstatas rahvusvahelise õiguse asjatundja Lauri Mälksoo Facebookis ÜRO migratsioonipakti teema ning kutsus üles Eesti poliitika ja meedia parimaid päid lähinädalatel pöörama erilist tähelepanu ÜRO migratsioonipaktile, mille allakirjutamist plaanitakse detsembris. Ta toonitas, et oluline on tutvuda dokumendi enda tekstiga, aga ka nende juriidiliste ja polliitiliste vaidlustega, mis sellega seotud ning et teema puudutab olulisel määral ka Eesti tulevikku.
Neljapäev, 8. november
Postimehe arvamustoimetaja Marti Aavik kirjutas päevakommentaari «Ei Absurdistanile! Miks saadetakse migratsiooni-allkirja andma president?», kus märkis, et Eesti ei peaks alla kirjutama ÜRO «kompaktile turvalisest ja regulaarsest migratsioonist» ning ammugi ei pea seda Eesti nimel tegema vabariigi president. «Ses dokumendis on potentsiaalseid suuri ohte eelkõige lääne õigusriikidele, sh armsale Eestile. Samas on see meie oma ühiskonnas täiesti läbi arutamata. Terve hulk riike ilmselt ei anna oma allkirja. Saksamaal käib tõsine vaidlus.»
Ta kirjeldas, kuidas võttis dokumendi ja teema ette mõned päevad varem arvates, et vast on sellest lihtsalt olnud ajakirjanduses vähe juttu. «Asi on aga palju hullem! Meie valitsus ei ole seda pakti esitlenud isegi meie parlamendile. Miks? Praegu teada oleva plaani põhjal kavatseb Eesti valitsus sellele allakirjutamist pretsedenditult kõrgel, riigipea tasandil. Miks? Kas peaminister ja välisminister tahavad enne valimisi vastutusest kõrvale nihverdada?»
Samal õhtul poolteist tundi hiljem toonitas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond): ÜRO migratsioonilepe on Eestile, aga ka teistele lääneriikidele kahjulik ning Eesti peab selle jätma allkirjastamata.
Reede, 9. november
Reedel kell 11.51 edastas riigikogu pressiteenistus parlamendi väliskomisjoni esimehe, Isamaa ridadest Reformierakonda suundunud Marko Mihkelsoni teate ajakirjanikele, kus rahvasaadik teatas, et parlamendi kõrvalejätmine ÜRO migratsioonipakti arutelust on lubamatu. «Kummaline on see, et valitsus on parlamendist peaaegu täielikult mööda läinud ja pole omal initsiatiivil soovinud nii olulise leppe detaile avada,» sõnas Mihkelson.
«Migratsioon on raputanud kogu Euroopat ja seepärast on äärmiselt oluline teemat põhalikult käsitleda. Alles pärast argumentide ärakuulamist ja debatti on võimalik otsustada, kas Eesti ühineb leppega või mitte,» lisas Mihkelson. Komisjoni esimehe soov oli saada ülevaade ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta ning sellest, millel põhineb Eesti argumentatsioon lepet toetades.
Ligi andis hoogu juurde
Et Mihkelsoni sõnavõtust oli aimu ka teistel (reformierakondlastel), andis aimu mõnikümmend minut enne pressiteadet, kell 11.35 avaldatud Facebooki postitus suurima opositsioonierakonna Reformierakonna raudvara, riigikogu fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi sulest. Ligi haakis ränderaamistiku teema sujuvalt menuka päevauudise külge. «Ma ei taha kuulda presidenti rääkimas seksist robotiga, ma tahan kuulda teda rääkimas, miks ta läks Aafrikasse sõlmima kokkulepet, et Eesti peab hakkama suhtuma positiivselt igasugusesse immigratsiooni,» kirjutas endine minister.
Olgu mainitud, et globaalse ränderaamistiku väljatöötamise protsessi alguses, mis algas New Yorgi deklaratsiooni ühehäälse vastuvõtmisega ÜRO peaassamblee resolutsiooniga 19. septembril 2016. aastal, oli Eesti välisministriks just Jürgen Ligi.
Faktiviga seisneb väites «ta läks Aafrikasse» – nimelt pole president kusagile läinud, plaanis minna 10.-11. detsembril Marokos Marrakechis toimuvale kohtumisele, kus oli kavas heaks kiita ÜRO globaalne ränderaamistik.
Mikser: välisministeerium teavitas väliskomisjoni rändepaktist
Vastuseks riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni kriitikale kinnitas välisminister Sven Mikser, et välisministeerium tutvustas riigikogu väliskomisjonile ÜRO migratsioonipakti.
«Kui väliskomisjoni esimees [reformierakondlane Marko Mihkelson] tunneb ennast senisest arutelust kõrvalejäetuna, siis ilmselt põhjusel, et juba 13. märtsil komisjonis toimunud arutelu ei juhatanud tema, vaid komisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus, kes muide, nagu protokollist nähtub, tunnustas ministeeriumi info jagamise eest,» selgitas Mikser sotsiaalmeedia vahendusel.
Seepeale täpsustas Mihkelson, et pärast märtsis aset leidnud komisjoni istungit ei ole riigikogu saanud teavet ÜRO rändepaketi menetlusest. «Kummaline on seegi, et Eestis migratsioonipakti üle toimuvat «erakordselt avalikuks» protsessiks nimetades unustab välisminister, et see pakt on siiani eesti keelde tõlkimata,» heitis Mihkelson ministrile ette. Etteruttavalt võib öelda, et välisministeerium avalikustas täispika eestikeelse teksti 15. novembril.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/12/11568909t1h1403.jpg)
Karmo Tüür: kas see n-ö Marrakechi paber on leping või mitte?
Kui inglise keeli on detsembris Marokos Marrakechi linnas ÜRO liikmesriikide esindajate allkirju ootav rändekokkuleppe formuleeringud veidi pehmemad, siis venekeelses on need vägagi lepingu ja kohustuste nägu, kirjutab kolumnist Karmo Tüür.
Kas migratsioon on Eesti rahvuslikes-riiklikes huvides? Mil moel see aitab kaasa meie riigi esmasele eesmärgile (ellujäämine) ja/või teisasele (arenemine)? küsis Postimehe kolumnist, politoloog Karmo Tüür.
Laupäev, 10. november
Laupäeval jätkas teemat justiitsminister Urmas Reinsalu, rõhutades, et valitsus ei ole ÜRO rändelepet kuidagi heaks kiitnud ja langetanud eraldi otsust mingite volituste kohta presidendile.
Pühapäev, 11. november
Pühapäeval teatas president Kersti Kaljulaid, et kui valitsuselt üksmeelt pagulasleppe osas pole, siis tema kuu aja pärast Marokosse Marrakechi ÜRO kohtumisele ei lähe.
Välisminister Sven Mikser ütles vastuseks, et ränderaamistik ei vaja valitsuse heakskiitu.
- Loe ka:
:format(webp)/nginx/o/2018/11/15/11574785t1h6bc8.jpg)
Esmaspäev, 12. november – erakonnad võtavad seisukohti
Rahvusvahelise õiguse ekspert René Värk selgitas, millest me räägime, kui räägime ÜRO rändeleppest – dokumendist, mis on Eesti poliittiigis üles kütnud ennenägematu lärmi ja pahanduse. Missugune on selle ettevõtmise tegelik sisu? Kas me peame sellega ühinema või mitte?
Isamaa otsustas pakti mitte toetada
Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul otsustas Isamaa riigikogu fraktsioon, et Eesti ei peaks liituma ÜRO rändepaktiga, kuna see võib hakata piirama meie iseotsustamise õigust migratsiooni tõkestamisel.
Reformierakond toetaks pakti
Reformierakonna esimehe Kaja Kallase hinnangul ei teavitanud valitsus avalikkust ja riigikogu ÜRO ränderaamistikust piisavalt, kuid arvestades, et dokument pole siduv ning sellega ühineb enamus liitlasi, peaks Eesti tema hinnangul sellega siiski liituma.
Teisipäev ja kolmapäev – selgitustöö jätkub
/nginx/o/2018/11/12/11568481t1h8dad.jpg)
Neljapäev, 15. november
Valitsuserakonnad kogunesid pärastlõunal arutama, kuidas suhtuda Marokos Marrakechis detsembris heakskiitmisele tulevasse ÜRO ränderaamistikku, mis on nii Eestis kui ka mujal Euroopas kõvasti kirgi kütnud. Konsensust ei saavutatud.
JÄRELKAJAD
/nginx/o/2018/11/15/11575664t1h8bee.jpg)
Reede, 16. november
Välisminister Sven Mikser lükkas edasi visiidi Kanadasse, sotside esimees Jevgeni Ossinovski nõudis ÜRO rändepakti mitte toetanud justiitsminister Urmas Reinsalu tagasiastumist, peaminister Jüri Ratas kutsus kokku Keskerakonna juhatuse kriisikoosoleku. Ratas otsustas pühapäeval koalitsioonierakonna esimeestega kohtuda.
Pühapäev, 18. november
Valitsuserakondade esimeeste neljatunnine kohtumine lõppes tulemusteta.
Esmaspäev, 19. november – valitsus tõstis koorma riigikogulaste õlule
Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond toetasid sotside ideed anda otsustamine üle valitsuselt riigikogule. Riigikogu suurde saali jõuaks arutelu kõige varem selle nädala reedel. Selle käiguga on koalitsioonipartnerid Isamaa nurka surunud. Kuidas asjad edasi arenevad, loe lähemalt Postimehe blogist!
:format(webp)/nginx/o/2018/11/19/11587135t1he91a.jpg)
Sotside algatus sai 39 allkirja
Esmaspäeval kell 15 alanud riigikogu täiskogu istungil andis riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor parlamendi asespiikrile Enn Eesmaale üle sotside koostatud avalduse eelnõu, millega toetatakse palju kõneainet saanud ÜRO globaalset ränderaamistikku.
«Annan üle avalduse eelnõu, millel on 39 riigikogu liikme allkiri,» teatas Nestor riigikogu istungil. Eelnõu algatamiseks on vajalikud 25 riigikogu liikme allkirjad.
Menetlusse võeti riigikogu avalduse «ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta» eelnõu (758 AE)
Allakirjutanute seas on järgmised riigikogu liikmed: Jevgeni Ossinovski, Eiki Nestor, Kalvi Kõva, Marianne Mikko, Jaanus Marrandi, Inara Luigas, Heljo Pikhof, Kersti Sarapuu, Tiit Terik, Mihhail Korb, Heimar Lenk, Erki Savisaar, Märt Sults, Enn Eesmaa, Anneli Ott, Siret Kotka-Repinski, Vladimir Velman, Dmitri Dmitrijev, Mihhail Stalnuhhin, Igor Kravtšenko, Helmut Hallemaa, Marika Tuus-Laul, Eevi Paasmäe, Toomas Väinaste, Valeri Korb, Rainer Vakra, Toomas Paur, Jaanus Karilaid, Karin Tammemägi, Aadu Must, Viktor Vassiljev, Helmen Kütt, Toomas Jürgenstein, Hardi Volmer, Toomas Vitsut, Barbi Pilvre, Hannes Hanso, Monika Haukanõmm ja Tanel Talve.
Avalduses on kirjas, et ÜRO Globaalne Ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv koostööraamistik, seda on rõhutanud ka Eesti Vabariigi õiguskantsler. See on ÜRO liikmesriikide poolt ühiselt läbi räägitud deklaratsioon, mis annab meile võimaluse parandada rahvusvahelist rändealast koostööd, sealhulgas ennetada ebaseaduslikku rännet ja võidelda inimkaubanduse ja -smugeldamisega ning kaitsta Eesti inimeste õigusi välisriikides.
Globaalne Ränderaamistik rõhutab fundamentaalset põhimõtet, et igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma rändepoliitikat ise kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
Avalduses tuuakse välja Globaalse Ränderaamistiku põhimõtted, mida riigikogu toetab.
Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.