ÜLEVAADE: kuidas ÜRO rändepakti arutelust sai valitsuskriis

Kuidas ÜRO üleilmne migratsioonilepe vähem kui nädalaga valitsuse kõikuma pani? Vaatame algusest peale. 

Veel enne, kui emotsionaalne arutelu Eestis lahvatas, võis näiteks 31. oktoobril lugeda välisuudistes teateid Austria otsusest mitte toetada ÜRO üleilmset migratsioonilepet ning uudiseid sellest, et lepet on boikottida otsustanud ka Ungari peaminister Viktor Orbán ning Poola.

– Austria ei allkirjasta ÜRO üleilmset migratsioonilepet

Teisipäeval, 6. novembril tõstatas rahvusvahelise õiguse asjatundja Lauri Mälksoo Facebookis ÜRO migratsioonipakti teema ning kutsus üles Eesti poliitika ja meedia parimaid päid lähinädalatel pöörama erilist tähelepanu ÜRO migratsioonipaktile, mille allakirjutamist plaanitakse detsembris. Ta toonitas, et oluline on tutvuda dokumendi enda tekstiga, aga ka nende juriidiliste ja polliitiliste vaidlustega, mis sellega seotud ning et teema puudutab olulisel määral ka Eesti tulevikku.

Neljapäev, 8. november

Postimehe arvamustoimetaja Marti Aavik kirjutas päevakommentaari «Ei Absurdistanile! Miks saadetakse migratsiooni-allkirja andma president?», kus märkis, et Eesti ei peaks alla kirjutama ÜRO «kompaktile turvalisest ja regulaarsest migratsioonist» ning ammugi ei pea seda Eesti nimel tegema vabariigi president. «Ses dokumendis on potentsiaalseid suuri ohte eelkõige lääne õigusriikidele, sh armsale Eestile. Samas on see meie oma ühiskonnas täiesti läbi arutamata. Terve hulk riike ilmselt ei anna oma allkirja. Saksamaal käib tõsine vaidlus.»

Ta kirjeldas, kuidas võttis dokumendi ja teema ette mõned päevad varem arvates, et vast on sellest lihtsalt olnud ajakirjanduses vähe juttu. «Asi on aga palju hullem! Meie valitsus ei ole seda pakti esitlenud isegi meie parlamendile. Miks? Praegu teada oleva plaani põhjal kavatseb Eesti valitsus sellele allakirjutamist pretsedenditult kõrgel, riigipea tasandil. Miks? Kas peaminister ja välisminister tahavad enne valimisi vastutusest kõrvale nihverdada?»

– Marti Aavik: ei Absurdistanile! Miks saadetakse migratsiooni-allkirja andma president?

Samal õhtul poolteist tundi hiljem toonitas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond): ÜRO migratsioonilepe on Eestile, aga ka teistele lääneriikidele kahjulik ning Eesti peab selle jätma allkirjastamata. 

– Jaak Madison: Eesti peab jätma allkirjastamata ÜRO migratsioonileppe

Reede, 9. november

Reedel kell 11.51 edastas riigikogu pressiteenistus parlamendi väliskomisjoni esimehe, Isamaa ridadest Reformierakonda suundunud Marko Mihkelsoni teate ajakirjanikele, kus rahvasaadik teatas, et parlamendi kõrvalejätmine ÜRO migratsioonipakti arutelust on lubamatu. «Kummaline on see, et valitsus on parlamendist peaaegu täielikult mööda läinud ja pole omal initsiatiivil soovinud nii olulise leppe detaile avada,» sõnas Mihkelson.

«Migratsioon on raputanud kogu Euroopat ja seepärast on äärmiselt oluline teemat põhalikult käsitleda. Alles pärast argumentide ärakuulamist ja debatti on võimalik otsustada, kas Eesti ühineb leppega või mitte,» lisas Mihkelson. Komisjoni esimehe soov oli saada ülevaade ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta ning sellest, millel põhineb Eesti argumentatsioon lepet toetades. 

Ligi andis hoogu juurde

Et Mihkelsoni sõnavõtust oli aimu ka teistel (reformierakondlastel), andis aimu mõnikümmend minut enne pressiteadet, kell 11.35 avaldatud Facebooki postitus suurima opositsioonierakonna Reformierakonna raudvara, riigikogu fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi sulest. Ligi haakis ränderaamistiku teema sujuvalt menuka päevauudise külge. «Ma ei taha kuulda presidenti rääkimas seksist robotiga, ma tahan kuulda teda rääkimas, miks ta läks Aafrikasse sõlmima kokkulepet, et Eesti peab hakkama suhtuma positiivselt igasugusesse immigratsiooni,» kirjutas endine minister.

Olgu mainitud, et globaalse ränderaamistiku väljatöötamise protsessi alguses, mis algas New Yorgi deklaratsiooni ühehäälse vastuvõtmisega ÜRO peaassamblee resolutsiooniga 19. septembril 2016. aastal, oli Eesti välisministriks just Jürgen Ligi.

Faktiviga seisneb väites «ta läks Aafrikasse» – nimelt pole president kusagile läinud, plaanis minna 10.-11. detsembril Marokos Marrakechis toimuvale kohtumisele, kus oli kavas heaks kiita ÜRO globaalne ränderaamistik.

Mikser: välisministeerium teavitas väliskomisjoni rändepaktist

Vastuseks riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni kriitikale kinnitas välisminister Sven Mikser, et välisministeerium tutvustas riigikogu väliskomisjonile ÜRO migratsioonipakti.

«Kui väliskomisjoni esimees [reformierakondlane Marko Mihkelson] tunneb ennast senisest arutelust kõrvalejäetuna, siis ilmselt põhjusel, et juba 13. märtsil komisjonis toimunud arutelu ei juhatanud tema, vaid komisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus, kes muide, nagu protokollist nähtub, tunnustas ministeeriumi info jagamise eest,» selgitas Mikser sotsiaalmeedia vahendusel.

Seepeale täpsustas Mihkelson, et pärast märtsis aset leidnud komisjoni istungit ei ole riigikogu saanud teavet ÜRO rändepaketi menetlusest. «Kummaline on seegi, et Eestis migratsioonipakti üle toimuvat «erakordselt avalikuks» protsessiks nimetades unustab välisminister, et see pakt on siiani eesti keelde tõlkimata,» heitis Mihkelson ministrile ette. Etteruttavalt võib öelda, et välisministeerium avalikustas täispika eestikeelse teksti 15. novembril.

– Lõpuks eesti keeles: loe valitsuskriisi tekitanud rändelepet täismahus

– Mikser: välisministeerium teavitas väliskomisjoni rändepaktist

Välisminister Sven Mikser (SDE) selgitas riigikogus, mida ÜRO rändepakt endast kujutab, mõne päeva pärast loodab ta kuulda, miks see dokument valitsuspartnerile Isamaale ei sobi. Foto: Eero Vabamägi

Karmo Tüür: kas see n-ö Marrakechi paber on leping või mitte?

Kui inglise keeli on detsembris Marokos Marrakechi linnas ÜRO liikmesriikide esindajate allkirju ootav rändekokkuleppe formuleeringud veidi pehmemad, siis venekeelses on need vägagi lepingu ja kohustuste nägu, kirjutab kolumnist Karmo Tüür.

Kas migratsioon on Eesti rahvuslikes-riiklikes huvides? Mil moel see aitab kaasa meie riigi esmasele eesmärgile (ellujäämine) ja/või teisasele (arenemine)? küsis Postimehe kolumnist, politoloog Karmo Tüür. 

– Karmo Tüür furoori tekitanud rändeleppest: peamine küsimus – kas see n-ö Marrakechi paber on leping või mitte?

Laupäev, 10. november

Laupäeval jätkas teemat justiitsminister Urmas Reinsalu, rõhutades, et valitsus ei ole ÜRO rändelepet kuidagi heaks kiitnud ja langetanud eraldi otsust mingite volituste kohta presidendile. 

– Urmas Reinsalu: valitsus ei ole rändelepet heaks kiitnud

Pühapäev, 11. november 

Pühapäeval teatas president Kersti Kaljulaid, et kui valitsuselt üksmeelt pagulasleppe osas pole, siis tema kuu aja pärast Marokosse Marrakechi ÜRO kohtumisele ei lähe.

– Kaljulaid: kui üksmeelt pagulasleppe osas pole, siis mina Marokosse ei lähe

Välisminister Sven Mikser ütles vastuseks, et ränderaamistik ei vaja valitsuse heakskiitu. 

– Mikser: kohustustevaba ränderaamistik ei vaja valitsuse heakskiitu

• Loe ka:

Rändeleping: president jääb poliitikute jonni tõttu koju

Kersti Kaljulaid. Foto: Dmitri Kotjuh

Esmaspäev, 12. november – erakonnad võtavad seisukohti

Rahvusvahelise õiguse ekspert René Värk selgitas, millest me räägime, kui räägime ÜRO rändeleppest – dokumendist, mis on Eesti poliittiigis üles kütnud ennenägematu lärmi ja pahanduse. Missugune on selle ettevõtmise tegelik sisu? Kas me peame sellega ühinema või mitte? 

– Otse Postimehest: mida see rändelepe päriselt tähendab?

– Juhtkiri: asjalikult, avatult, eesti keeles

– Ahto Lobjakas: Macron kuulutas eesti rahvuslastele sõja

Isamaa otsustas pakti mitte toetada 

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul otsustas Isamaa riigikogu fraktsioon, et Eesti ei peaks liituma ÜRO rändepaktiga, kuna see võib hakata piirama meie iseotsustamise õigust migratsiooni tõkestamisel.

– Isamaa fraktsioon otsustas «pagulaslepet» mitte toetada

Reformierakond toetaks pakti 

Reformierakonna esimehe Kaja Kallase hinnangul ei teavitanud valitsus avalikkust ja riigikogu ÜRO ränderaamistikust piisavalt, kuid arvestades, et dokument pole siduv ning sellega ühineb enamus liitlasi, peaks Eesti tema hinnangul sellega siiski liituma.

– Kallas: Eesti võiks ÜRO ränderaamistikku toetada

– Marko Mihkelson: valitsuse erimeelsused rändeleppe osas tulid mulle täieliku üllatusena

Teisipäev ja kolmapäev – selgitustöö jätkub

– Rändeekspert: globaalset rännet ei saa nagu kraani «kinni keerata»

– Evelyn Kaldoja: Fetišeeritud Dokumendi Sündroom

– Soome ekspert: ÜRO ränderaamistiku osas käib libauudiste kampaania

– Tõnis Saarts: EKRE dikteerib agenda

– Õigusteadlased selgitavad, mida kujutab endast palju räägitud ÜRO rändekokkulepe

– Jüri Ratas ÜRO ränderaamistikust: Eesti otsustab ise, kui palju sisserändajaid siia lubame

Päeva karikatuur 13.11 Foto: Urmas Nemvalts

– Annely Kolk: valesti mõistetud ränderaamistik

– Jüri Ratas: ehitame õiglast, tugevat ja jõukat Eesti riiki

– Rändeleppest tehti populistlik malakas

– Tšehhi jääb ÜRO rändeleppest kõrvale

– Video: välisministeeriumi kinnitusel ei pane rändelepe kellelegi mingeid kohustusi

– Ratas: valitsus teeb neljapäeval ÜRO ränderaamistiku kohta otsuse

– EKRE korraldab piketi ÜRO rändeleppe vastu

Neljapäev, 15. november

Valitsuserakonnad kogunesid pärastlõunal arutama, kuidas suhtuda Marokos Marrakechis detsembris heakskiitmisele tulevasse ÜRO ränderaamistikku, mis on nii Eestis kui ka mujal Euroopas kõvasti kirgi kütnud. Konsensust ei saavutatud.

– Mikser: valitsuses rändeleppe küsimuses konsensust ei ole

– Mikser taunis ränderaamistiku kiskumist sisepoliitilisse võitlusse

– Emotsionaalne Mikser hurjutas peaministrit: valeinfo kampaania korral ei saa valitsust juhtida vagunist, seda peaks tegema vedurist

– Galerii ja video: rändeleppe vastasele meeleavaldusele tuli paarkümmend inimest

– Valitsus lõhki: ÜRO ränderaamistik ei leidnud valitsuse toetust

JÄRELKAJAD

– President kritiseerib valitsust: nädal aega on köetud ühiskondlikku hüsteeriat, valetatud ja haiget tehtud

– Tsahkna: valitsuse otsusel ei olnud midagi pistmist tegeliku rändepoliitikaga

– Paet: Eesti valitsus osutuski üle-euroopalise valeuudiste ja hirmutamiskampaania ohvriks

– Urmas Jaaganti analüüs: valitsus vajus ametlikult kliinilisse surma

Sven Mikser, Jüri Ratas, Urmas Reinsalu, Mailis Reps valitsuse pressikonverentsil Foto: Konstantin Sednev

Reede, 16. november 

Välisminister Sven Mikser lükkas edasi visiidi Kanadasse, sotside esimees Jevgeni Ossinovski nõudis ÜRO rändepakti mitte toetanud justiitsminister Urmas Reinsalu tagasiastumist, peaminister Jüri Ratas kutsus kokku Keskerakonna juhatuse kriisikoosoleku. Ratas otsustas pühapäeval koalitsioonierakonna esimeestega kohtuda. 

– Ratas jättis koalitsioonitülis poole valimata

Pühapäev, 18. november

Valitsuserakondade esimeeste neljatunnine kohtumine lõppes tulemusteta.

– Galerii ja video: Ratase kohtumine koalitsioonipartneritega lõppes tulemusteta, jätkatakse homme

Esmaspäev, 19. november – valitsus tõstis koorma riigikogulaste õlule

Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond toetasid sotside ideed anda otsustamine üle valitsuselt riigikogule. Riigikogu suurde saali jõuaks arutelu kõige varem selle nädala reedel. Selle käiguga on koalitsioonipartnerid Isamaa nurka surunud. Kuidas asjad edasi arenevad, loe lähemalt Postimehe blogist! 

– Otseblogi ja videod. Reinsalu tagandamist nõudnud Ossinovskil on ettepanek valitsuskriisi lahendamiseks: ränderaamistiku üle otsustagu riigikogu

Peaminister Jüri Ratas Kadriorus. Foto: Tairo Lutter/Postimees

Sotside algatus sai 39 allkirja

Esmaspäeval kell 15 alanud riigikogu täiskogu istungil andis riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor parlamendi asespiikrile Enn Eesmaale üle sotside koostatud avalduse eelnõu, millega toetatakse palju kõneainet saanud ÜRO globaalset ränderaamistikku.

«Annan üle avalduse eelnõu, millel on 39 riigikogu liikme allkiri,» teatas Nestor riigikogu istungil. Eelnõu algatamiseks on vajalikud 25 riigikogu liikme allkirjad.

Menetlusse võeti riigikogu avalduse «ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta» eelnõu (758 AE)

Allakirjutanute seas on järgmised riigikogu liikmed: Jevgeni Ossinovski, Eiki Nestor, Kalvi Kõva, Marianne Mikko, Jaanus Marrandi, Inara Luigas, Heljo Pikhof, Kersti Sarapuu, Tiit Terik, Mihhail Korb, Heimar Lenk, Erki Savisaar, Märt Sults, Enn Eesmaa, Anneli Ott, Siret Kotka-Repinski, Vladimir Velman, Dmitri Dmitrijev, Mihhail Stalnuhhin, Igor Kravtšenko, Helmut Hallemaa, Marika Tuus-Laul, Eevi Paasmäe, Toomas Väinaste, Valeri Korb, Rainer Vakra, Toomas Paur, Jaanus Karilaid, Karin Tammemägi, Aadu Must, Viktor Vassiljev, Helmen Kütt, Toomas Jürgenstein, Hardi Volmer, Toomas Vitsut, Barbi Pilvre, Hannes Hanso, Monika Haukanõmm ja Tanel Talve. 

Avalduses on kirjas, et ÜRO Globaalne Ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv koostööraamistik, seda on rõhutanud ka Eesti Vabariigi õiguskantsler. See on ÜRO liikmesriikide poolt ühiselt läbi räägitud deklaratsioon, mis annab meile võimaluse parandada rahvusvahelist rändealast koostööd, sealhulgas ennetada ebaseaduslikku rännet ja võidelda inimkaubanduse ja -smugeldamisega ning kaitsta Eesti inimeste õigusi välisriikides.

Globaalne Ränderaamistik rõhutab fundamentaalset põhimõtet, et igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma rändepoliitikat ise kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Avalduses tuuakse välja Globaalse Ränderaamistiku põhimõtted, mida riigikogu toetab.

Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.