Urmas Jaaganti analüüs: valitsus vajus ametlikult kliinilisse surma

Valitsus pressikonverentsil. Foto: Tairo Lutter

Juba jaanuari lõpus ütles SDE esimees Jevgeni Ossinovski, et see valitsus enam sisulisi otsuseid ei tee ja riigiehitamine on pausil. Nüüd on selgunud, et valitsuse tervis on pausil olles veel halvenenud ja elule enam ei pöördu – ÜRO rändepakti osas valitsus konsensusele ei jõudnud ning leppega jääb Eestil liitumata.

Sisuliselt on tegu valitsuskriisiga, kus sotsid soovivad üht, Isamaa teist ja Keskerakonna peaminister ei suutnud Balti jaamas kampaaniaüritusel šokolaadide jagamise kõrvalt oma sõna maksma panna. Valimiste-eelne aeg on raske igale valitsusele, praegune Reformierakonna võimult lükkamise teel tehtud valitsus ei suutnud enese hävitamisega kannatada isegi hetkeni, mil valimisnimekirjad ametlikult esitatakse.

Üldiselt ei lähe ükski valitsus laiali enne, kui uus on kellelgi valmis. Praegu ei pruugi nii olla. Valitsuse õnn on, et riigikogu matemaatika on nende kasuks ja ega keegi teine ka soovi vähem kui neli kuud enne valimisi ise ohje üle võtta. Seda teavad ka koalitsioonierakonnad.

Kergemaks tänasest otsusest nüüd aga kindlasti ei lähe. Kui juba korra on konsensuse otsimisest loobutud, tulevad järgmised sellised olukorrad seda kergemini. Kuni selleni välja, et üldse enam kokkuleppeid ei otsita, igaüks teeb oma kampaaniat. Paar korda nädalas saadakse kokku koalitsiooninõukogus ja valitsuse nõupidamistel, kus meeleolu nagu mõne tüütu sugulase sünnipäevapeol.

Opositsioonil on nüüd verelõhn ninas ja valitsuse vastu läheb käiku kõik, mis kätte satub. Otsustamatus, suutmatus kokku leppida, Eesti maine kahjustamine, ühte ritta astumine Ungari ja Poolaga, opositsiooni survele allumine – kõik see kõlbab kasutada.

Tasub ka meenutada, et riigieelarve on alles parlamendis, kõige tähtsam seadus, mis sellel koalitsioonil veel vaja vastu võtta. Äkki leiab nüüd keegi Keskerakonna partneritest, et midagi neile seal eelarves siiski ei sobi? Valitsuse jagatud regionaalsete investeeringute (loe: katuserahade) vaidlus algab kindlasti uuesti, sest sotsid Isamaale MTÜdele rahajagamist nüüd kindlasti ei kingi.

Ka edasisi lagunemisi valitsuses ei saa välistada. Miks peaks sotsid ja eriti välisminister Sven Mikser nüüd üldse valitsuses jätkama? Ratas aktsepteeris teda välisministri kohal selleks, et ta tegeleks seal asjadega, mis tema ülesanne. ÜRO rändepakti asi oli tema vastutusalas. Tänane otsus näitab, et peaminister Mikserit ei toeta. Mis usaldus on Mikseril nüüd Ratase suhtes? 

Valitsused hukkuvad pea alati mitte suurtes kriisides, vaid saatuslikuks saavad väikesed vigastused. Eelmise valitsuse lammutamist alustati mäletatavasti poliitikutest riigifirmade nõukogude liikmete tagasikutsumisega.