Neli ministrit, üks küsimus: kas Eesti peaks rändeleppe heaks kiitma?

Vaevalt tund enne valitsuskabineti nõupidamist sai selgeks, et koalitsioonipartneritel on ÜRO rändeleppe asjus kardinaalselt erinevad arusaamad ning otsust täna ilmselt ei sünni.

Peaminister Jüri Ratas tõdes sarnaselt välisministeeriumi seisukohtadele, et ränderaamistik ei ole Eesti jaoks juriidiliselt siduv. «Ta on soovituslik. Täna on väga palju erinevaid arvamusi, aga selles emotsioonide virvarris aetakse sassi ränderaamistik ja pagulasteemad. Mitte ühtegi inimest  see ränderaamistik ei kohusta meid rohkem (riiki - S.P.) võtma, küll aga korrastab ta rännet ja ka kaitseb nõrgemaid,» ütles Ratas, kuid jättis siiski kas-küsimusele selgelt vastamata.

Ka keskerakondlasest haridusminister Mailis Reps ei tahtnud oma isiklikku seisukohta avaldada. «Mina jään ootama, kuidas kabinetiarutelu läheb. Emotsioonid ja diskussioon on sinna läinud, et see paneb mind ootama, kuidas arutelu läheb,» ütles Reps.

Sotsiaaldemokraadid kultuuriminister Indrek Saar ja välisminister Sven Mikser olid selles küsimuses ühes paadis. «Absoluutsel jah. Eesti ei saa oma senistest väärtushoiakutest põgenenda, kui see parasjagu tundub konjuktuurselt kasulik,» ütles Saar. 

Vaata SIIT, kuidas välisminister emotsionaalselt oma seisukohti valitsuse pressikonverentsil väljendas.

Justiitsiministri Urmas Reinsalu vaade asjale erineb välisministri omast kardinaalselt. «Absoluutselt ei. Euroopa liidu kuus liikmesriiki on otsustanud selle leppega mitte liituda ja Eesti peaks olema nende seas. See lepe võib seada piiranguid Eesti Vabariigile oma immigratsioonipoliitika teostamisel. Minu hinnangul meil ei ole mõtet võtta riske, mis võivad ette kutsuda õiguslikke tagajärge, mida me täna ei ole võimelised hindama,» ütles Reinsalu.

ÜRO rändekompaktis ei ole midagi revolutsioonilist – inimõiguste asjus järgib Eesti selles sõnastatud põhimõtteid juba niikuinii. Samas süstematiseerib lepe rändesse suhtumise põhimõtted, mida Eesti peab enamiku maailma riikide toetuse leidmise korral järgima ka siis, kui ta ise leppe toetamisest kõrvale jääb.