/nginx/o/2017/01/05/6229505t1h4c4d.jpg)
/nginx/o/2013/03/14/1637234t1h0aa2.jpg)
Viimase paarikümne aasta jooksul on pühamutest riisutud ja muul moel kõrvale toimetatud üllatavalt palju esemeid ning tänaseni on kadunud üle 600 ikooni, lühtri, altarimööbli ja muu ajaloolise eseme, vahendas tänane «Pealtnägija».
Sajad Eesti kunstimälestised on teadmata kadunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muinsuskaitseamet on loonud spetsiaalse andmebaasi, kuhu koonduvad kokku kõik kirikuvarguste juhtumid ning kus peaaegu iga varastatud eseme juures on fotod ja lühikirjeldus olulisemate detailidega, seejuures on register justkui omamoodi peatükk Eesti kuritegevuse entsüklopeediast - paljud vargused paistavad nii detailideni lihvitud, et nende taga arvatakse olevat isegi kuritegelikud ühendused.
«Neid hinnanguid on ka antud, et relvade ja narkootikumide kõrval on kultuuriväärtustega ebaseaduslik kaubitsemine organiseeritud kuritegevuse kolmas suurim rahaallikas, see on uskumatult suur must äri iseenesest,» tunnistas muinsuskaitseameti peainspektor Linda Lainvoo.
Uuel aastal liidetakse muinsuskaitseametiga ka kõik Eesti muuseumid, kust samuti on aastate jooksul väärtuslikku kraami kaotsi läinud ning nii lisandub näiteks andebaasi 70 kadunud kunstiteost, mis haihtusid Eesti kunstimuuseumi rüütelkonna hoonest 1994. aastal.
«Mina ainult aplodeerin selle peale, kui see süsteem ühildatakse, sest kui need avalikult üles lähevad, ma arvan, et nii mõnedki kirglikud kunstikogujad, kes on siiamaani elanud õndsas teadmises, et tal on ainult talle kuulunud objekt, võib avastada, et tema kogus on hoopis midagi kunstimuuseumist,» kommenteeris restauraator Viljar Vissel.