/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/11/14/11573117t1hf1cd.jpg)
Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mille alusel hakkavad hooldekodus viibivad eakad ja puuetega inimesed saama riigi toel abivahendeid samadel tingimustel nendega, kes elavad kodus.
Riik laiendas abivahendite toetuse saajate ringi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti sõnul on tegu väga vajalike seadusesätetega, mis parandavad paljude inimeste elukvaliteeti.
«Juba õige pea on tagatud abivajajate võrdne kohtlemine. Alates uuest aastast saavad hoolekandeasutustes elavad inimesed abivahendeid samade põhimõtete alusel nagu kõik teised – riiklik soodustus laieneb kõigile vajalikele abivahenditele, sealhulgas ratastoolidele, kuuldeaparaatidele ja mähkmetele,» ütles Kütt.
Senine kord võimaldas hoolekandeasutuses viibijatel hankida endale riigi toel vaid individuaalseid abivahendeid, nagu proteesid või ortoosid. Mitteindividuaalsete abivahendite ostmise või üürimise puhul neil seda õigust ei olnud, selgitas Kütt.
Eakate ja puuetega inimeste abivahenditega varustamist parandab ka sotsiaalministeeriumis novembri alguses valminud määrus. Näiteks on edaspidi eriarsti tõendi kõrval ka perearsti tõend aluseks, millega nõutada endale kas lugemis- ja töövalgustit või siis arvuti ekraanisuurendustarkvara.
Suurenemas on nii mähkmete kui aluslinade kogused, mida saab osta soodushinnaga. Kui tänavu saab soodustusega osta 60 mähet, siis uuel aastal juba 120 mähet, mis kindlasti kergendab nii kasutajate kui omastehooldajate elu nii rahalises mõttes kui ka elukvaliteedi osas, märkis Kütt.
«Muudatuse jõustumise järgselt ei kehti enam erisus, mille kohaselt ei ole hoolekandeasutuses viibivatel inimestel õigust mitteindividuaalsete abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osaluse kompenseerimisele,» ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul. «Vastav erisus jäetakse alles isikute puhul, kes viibivad vangistuses või eelvangistuses, kuna tegu on riigieelarvest rahastatava teenusega.»
Keskerakonna fraktsiooni liige Tuus-Laul ütles, et abivahendit vajavat inimest koheldakse võrdselt sõltumata, kas ta elab kodus või hoolekandeasutuses.
Tuus-Laulu sõnul paraneb seaduse muudatuse tagajärjel hoolekandeasutuses viibivate inimeste elu- ja hooldusteenuse kvaliteet.
«Seni on mitteindividuaalseid abivahendeid ostnud hoolekandeasutuses viibivad inimesed ise või on hooldekodu need taganud,» märkis Tuus-Laul. «Tihti ei ole inimesel olnud rahalist võimalust tagada kaasaegseid ja kvaliteetseid abivahendeid ning hoolekandeasutused on kas välisabi korras saanud abivahendid või soetanud kasutatud tooted, mis ei ole pruukinud olla parimas töökorras ega vastata inimese individuaalsetele vajadustele.»
Tuus-Laulu sõnul ei ole eelnevast tulenevalt hoolekandeasutuses viibivatel inimestel sageli olnud juurdepääsu kvaliteetsetele ja neid kõige paremini toetavatele abivahenditele.
«Käeoleva muudatusega on võimalik tagada ka hoolekandeasutuses viibivatele inimestele sama kvaliteetsed ja vajadustele vastavad abivahendid kui täna kodus elavatele inimestele,» märkis Tuus-Laul.