/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/11/09/11561904t1hf988.jpg)
Peaminister Jüri Ratas lubas, et valitsus teeb neljapäeval oma kabinetiistungil otsuse ÜRO ränderaamistikuga ühinemise kohta.
Ratas: valitsus teeb neljapäeval ÜRO ränderaamistiku kohta otsuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme kokku leppinud, et homme peale lõunat, kui kabineti nõupidamine algab, siis see teema on seal arutelu all. Ja kindlasti me selle otsuse ka homme langetame,» lubas Ratas riigikogu infotunnis Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi küsimustele vastates.
Ränderaamistikuga ühinemise teemal vallandus eelmisel nädalal valitsuse suhtes laiem kriitika, kuna Reformierakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud leidsid, et valitsus pole seda parlamendiga arutanud. Samuti väljendas raamistiku suhtes kriitikat Isamaa liikmest justiitsminister Urmas Reinsalu. Vallandunud poleemika järel teatas president Kersti Kaljulaid, kes pidi leppele Eesti heakskiitu minema andma, et ei lähe Marrakechi enne, kui valitsus selles küsimuses kokku lepib.
Esmaspäeval otsustas riigikogu Isamaa fraktsioon, et Eesti ei peaks liituma ÜRO ränderaamistikuga, kuna erakonna hinnangul võib see hakata piirama Eesti iseotsustamise õigust migratsiooni tõkestamisel. Samuti on kahtlevat suhtumist raamistiku suhtes väljendanud meedia andmeil ka mõned Keskerakonna liikmed.
Sotsiaaldemokraadist välisminister Sven Mikser ütles esmaspäeval BNSile, et tema hinnangul võiks ränderaamistiku heakskiitmise kohta tekkinud poliitilises vastasseisu lahendada valitsuse lisatav deklaratsioon raamistikule, mis kinnitab üle Eesti suveräänsuse põhimõtted.
Valitsuse deklaratsiooni idee pakkus välja Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo, kes esitas esmaspäeval riigikogu komisjonile oma analüüsi ränderaamistiku kohta.
ÜRO globaalne ränderaamistik on kavas heaks kiita 10.–11. detsembril Marrakechis toimuval kohtumisel. Kuna tegemist ei ole juriidilise lepinguga, siis riikide liidrid sellele allkirja ei anna, vaid kinnitavad oma maa toetust dokumendile suulise sõnavõtuga.
Reinsalu: ÜRO ränderaamistik võib muutuda Eestile siduvaks
Vastupidiselt välisministeeriumi kinnitustele leiab justiitsminister Urmas Reinsalu, et ÜRO ränderaamistik võib muutuda Eestile siduvaks dokumendiks.
«Jah, ma arvan, et see lepe võib läbi rahvusvahelise tavaõiguse muutuda Eesti Vabariigile siduvaks,» ütles Isamaa liige Reinsalu tänases riigikogu infotunnis.
«Ma olen palunud justiitsministeeriumil analüüsida seda leppe tekstprojekti ja justiitsministeeriumi hinnangul on olemas oht, et lepe hakkab mõjutama rahvusvahelist tavaõigust,» lisas Reinsalu.
Justiitsministri sõnul on raamistikku koondatud 23 eraldi kohustust riikidele, mis tulenevad selle eesmärkidest. «Lisaks sellele tuleb tähelepanu juhtida, et kuigi lepe on formaalses deklaratsioonis, ei ole õiguslikult siduvana käsitletav tekstiliselt, on siiski lepe koostatud selliselt, et on ette nähtud nii monitooringu- kui kontrollimehhanism leppest tulevate kohustuste realiseerimiseks, mida lepe sisaldab,» rääkis Reinsalu.
«Küsimus, mis puudutab seda, kas õigusemõistmise asutused võivad hakata rahvusvahelise tavaõiguse norme rakendama, ennekõike rahvusvahelised kohtud, siis vastus on enesestmõistetavalt jaatav,» rääkis Reinsalu riigikogus. «See on üks osa rahvusvahelisest õigusest. Rahvusvaheline õigus erineb siseriiklikest õigusnormidest selle poolest, et väga ulatuslik osa on rahvusvahelistel tavadel, rahvusvahelistel kommetel,» lisas ta.
«Ja ütleb ka meie põhiseaduse paragrahv 3, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid on Eesti õiguskorra lahutamatu osa. Ja nii, nagu me oleme näinud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni kasvamist samm-sammult läbi rahvusvaheliste kohtute praktika osaks rahvusvahelisest tavaõigusest, siis eksisteerib reaalne oht, et ka nimetatud dokument – väga kõrge migratsiooni täiendavalt korraldava ja reguleeriva ambitsioonitasemega dokument – võib muutuda ühetaoliselt osaks rahvusvahelisest tavaõigusest,» selgitas Reinsalu. «Ja selle rahvusvahelise tavaõiguse puhul on nendel riikidel vastavalt rahvusvahelisele õigusele võimalus teha vastulause, et nemad enda suhtes neid norme ei käsitle siduvusena. See võimalus on riikidel olemas. Euroopa Liidust on tänaseks kuus liikmesriiki öelnud, et nad selle dokumendiga sarnasel motiveeringul, vähem või rohkem sarnasel motiveeringul ei liitu,» märkis ta.
Minister tõi ka näiteks ÜRO kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni, millega kõrvuti veel kolme Euroopa Liidu liikmesriigiga ei ole ühinenud ka Eesti. «Ja see on ka meie kaalutlustel, mis puudutavad meie rahvusriigi julgeoleku ja muid huvisid, oleme seda mitte teinud. Nii et niisugustes küsimustes, mis rahvusriiki puudutavad, on väga vajalik Eesti Vabariigil kui seni konservatiivset migratsioonipoliitikat ja kodakondsuspoliitikat hoidnud riigil säilitada nendes küsimustes oma iseotsustamise pädevus. See peab olema kõrgeim huvi võimalike rahvusvaheliste kohustuste tekitamisel või kujunemisel,» rääkis Reinsalu.
«Selle leppe puhul ma tahan rõhutada seda, et see lepe võib muutuda rahvusvahelise tavaõiguse osaks ja seetõttu, kui Eesti Vabariik asub seisukohale, et selle leppega mitte ühineda, siis kahtlemata tuleb seda ühemõtteliselt deklareerida,» rõhutas justiitsminister.