Video: välisministeeriumi kinnitusel ei pane rändelepe kellelegi mingeid kohustusi

Marokos Marrakechis detsembris vastuvõtmisele tulev ÜRO ränderaamistik ei too välisministeeriumi kinnitusel Eestile ega ka ühelegi teisele dokumendiga ühinenud riigile kaasa mingeid juriidilisi kohustusi ja jätab migratsioonipoliitika jätkuvalt iga riigi enda otsustada.

Dokument ei tekita ühelegi riigile õigusi ega kohustusi, tegemist on sellega ühinenud riikide poliitilise tahte väljendusega, kuidas nad suhtuvad rändetemaatikasse ja millises vormis nad peavad vajalikuks teema aruteluga edasi minna.

Et tegemist pole juriidiliselt siduva dokumendiga, näitab ka ränderaamistikuga ühinemise protseduur. Juhul, kui president Kersti Kaljulaid sõidab 10.- 11. detsembril Marokos toimuvale Marrakechi konverentsile, ei anna ta leppele allkirja. Protseduur näeb ette, et eesistuja küsib kohalviibijatelt, kas nad kiidavad raamistiku heaks. Kui kellelegi on midagi dokumendi vastu öelda, siis ta võab sõna. Vaikimine tähendab raamistikuga nõustumist.

Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Annely Kolk ütles Postimehele, et rahvusvahelise õiguse mõttes on ränderaamistiku puhul tegemist puhtakujulise välispoliitilise deklaratsiooniga, millega ühinenud riigid võtavad poliitilise kohustuse püüelda dokumendis kirjapandud eesmärkide poole.

«See, kuidas riigid täidavad eesmärke oma riigis, regionaalselt või rahvusvahelistes organisatsioonides, on nende suveräänne õigus. Seda kinnitab ka raamistik ise, öeldes, et riigid püüdlevad eesmärkide täitmise poole vastavalt enda prioriteetidele, majanduslikule olukorrale ja oma suveräänsetele otsustele,» ütles Kolk.

Kui seni on Eestis räägitud ränderaamistikuga kaasnevatest võimalikest kohustustest, siis annab dokument võimaluse arutada rahvusvahelise üldsusega teemasid, kuidas võimaldada migrantidel pöörduda soovi korral tagasi kodumaale ning kuidas peatada inimeste ebaseaduslikku rännet.

Praegu ei soovi paljud riigid ebaseaduslikult teise riiki rännanud inimesi tagasi võtta. Hiljuti leidis ka rahvusvahelises meedias kajastamist juhtum, kui 19 Pakistani kodanikku, kes olid jõudnud Euroopa Liitu, soovisid oma kodumaale tagasi sõita. Kreekas Ateenas väljastati neile tagasipöördumistunnistused, mida Pakistani piiril aga ei aktsepteeritud ning neid ei lastud riiki tagasi pöörduda. Ränderaamistik annab võimaluse arutleda rahvusvahelisel tasemel ka nende teemade üle.

Annely Kolki palus ränderaamistiku vastuvõtmisele minna president Kersti Kaljulaidil just välisministeerium ise.

«Välisministeeriumil on aastatepikkune tava kooridineerida peaministri ja presidendiga paar korda aastas nende riigivisiite, et ei juhtuks olukorda, kui samal konverentsil on Eestit esindamas mitu kõrgetasemelist esindajat. Juba kevadel nägime, et presidendil on plaanis teha sellesse regiooni visiite, seetõttu palus välisministeerium presidendil osaleda ka Marrakechi konverentsil. Samasuguseid palveid oleme esitanud ka peaministrile. Taolise koordineerimise eesmärk on, et Eesti oleks võimalikult kõrgel tasemel esindatud võimalikult paljudel rahvusvahelistel üritustel,» selgitas Kolk.

Asekantsleri sõnul ei tooks Eestile mingeid juriidilisi tagajärgi kaasa see, kui riik otsustaks ränderaamistikuga mitte ühineda,

«Juriidiliselt ei järgneks meie jaoks sellele mingeid sanktsioone. Küll tekib ÜRO kontekstis moraalne küsimus, kuidas me rändeküsimustesse suhtume. Eesti osales 2016. aastal New Yorgi deklaratsiooni vastuvõtmisel mis pani aluse ränderaamistiku koostamiseks. Ka osales Eesti väga aktiivselt valitsuse seisukohtade sissesaamisele raamistikku, samuti toetas juulis ÜRO peaassambleel raamistiku eelnõu vastuvõtmist,» ütles Kolk.

Kui Eesti poliitikutes tekitas viimastel nädalatel küsimusi, miks pole dokumenti neile piisavalt tutvustatud, siis tegelikult ei näe kehtiv kord üldse ette rahvusvaheliste deklaratsioonide viimist riigikogu väliskomisjoni ette. Näiteks võttis ÜRO eelmisel aastal vastu 313 sarnast dokumenti ja nende kõigi arutamine väliskomisjonis võtaks väga palju arga ja ressurssi. Ränderaamistikku otsustasid välisministeerium ametnikud siiski tutvustada, kuna võis eeldada, et rändeteema tekitab ühiskonnas palju vastukaja.

Valitsus arutab ränderaamistikuga seonduvat neljapäeval valituses kabinetinõupidamisel .

Välisministeerium on pannud seoses ränderaamistikuga oma kodulehele üles temaatilise lühikokkuvõtte, millega saab tutvuda siin. Samas on üleval ka ränderaamistiku ingliskeelne täistekst.