Enam kui kaks aastat ette valmistatud ÜRO ränderaamistiku heakskiitmine pidi olema rutiinne protsess, samasugune, mille läbivad kümned ÜROs sündivad riikidele mingeid kohustusi mittepanevad dokumendid. Kuidagi juhtus aga nii, et rändeküsimusi puudutav teema oli kahe aasta jooksul poliitiliselt töös ning ka avalikkusele jälgitav, ent plahvatas alles möödunud nädalavahetusel.
Tellijale
Aastaid vana ÜRO rändemiin plahvatas (34)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast seda, kui Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder teatas oma fraktsiooni nimel, et Eesti ei peaks ÜRO rändepaktiga ühinema, olid Postimehega suhelnud poliitikud pigem seda meelt, et valitsus otsustab ränderaamistikust taganeda, kuna konsensusele ei jõuta. Seda möönis ka justiitsminister Urmas Reinsalu.
Praegu on aga peaaegu kindel, et president Kaljulaid ei pea lendama 10. detsembril Marokosse ÜRO rändepakti toetama.