/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/04/11467273t1hfcc9.jpg)
Justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas esmaspäeval riigikogus arupärimisele vastates, et telefonide pealtkuulamist ei kasutata poliitiliseks jälitustegevuseks.
Reinsalu kinnitusel ei kuulata telefone pealt poliitilistes huvides (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma võin teile kinnitada, et õigusriigis ei kasutata selliseid abinõusid, mis on antud riigi õiguskaitseasutustele tõe tuvastamiseks, kuidagiviisi poliitiliseks jälitustegevuseks,» ütles Reinsalu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) saadikute arupärimisele vastates.
Arupärijad viitasid justiitsministeeriumi andmetele, mille kohaselt kuulati 2017. aastal Telia Eesti võrgus pealt 4596 kõnet. Arupärijad soovisid teada, mis põhjusel on sellises koguses pealtkuulamislubasid väljastatud.
Reinsalu kinnitas, et Eestis kehtib nii olulise, intensiivse põhiõiguste riive vallas, nagu seda on jälitustoimingud, väga selge menetluskord, sealhulgas ka välise järelevalve teostamise kord, edastas riigikogu pressiesindaja.
Minister selgitas, et arupärimise esitajad on püstitanud väite, otsekui justiitsministeeriumi andmetel kuulati läinud aastal Telia Eesti võrgus pealt 4500 kõnet. «Siin ma tahan rõhutada, et justiitsministeerium ei ole kunagi sellist numbrit avaldanud. See number on võetud Telia poolt avaldatud raportist, kus on tõepoolest võrdluseks toodud ka teiste riikide vastavad andmed,» märkis minister.
«Mis puudutab ametlikku statistikat, siis nii nagu seadus ette näeb, avaldab justiitsministeerium igal aastal ülevaate eelmise aasta jälitustoimingute kohta ja see on täiesti avalik. Ja selle statistika järgi 2017. aastal andis kohus telefoni pealtkuulamiseks 917 luba. Võrdluseks siis vastavalt, kui me vaatame viie aasta dünaamikat, siis 2013 oli see number 1047. Keskeltläbi on väikeste erinevustega see olnud võrreldavas suurusjärgus, need numbrid eelmise viie aasta jooksul,» selgitas Reinsalu. «Nende toimingute üle teostab Eesti Vabariigis järelevalvet riigiprokuratuur ning riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon ning samuti õiguskantsler.»
Reinsalu rõhutas, et jälitustoiminguid kui isiku õigusi oluliselt riivavaid toiminguid kasutatakse üksnes siis, kui muud uurimistoimingud tulemust ei anna, jälgides ultima ratio põhimõtet, mis on selgelt sees ka menetlusseaduses. Pealtkuulamislubasid Eestis väljastab ainult kohus. Loa taotlemisel peab prokuratuur kohtule veenvalt tõestama, et konkreetset isikut on alust kahtlustada kuriteos ning tema süü tõendamine muul moel ei ole võimalik.
Reinsalu sõnul jättis kohus 2017. aastal osaliselt või täielikult rahuldamata umbes 10 protsenti taotlustest kedagi pealt kuulata. «See kinnitab, et kohtu järelevalvepädevus ja lõpliku otsustuse voli ei ole üksnes formaalne,» toonitas minister. Ta lisas, et nende kriminaalasjade arv, kus on kasutatud jälitustoimingud, on viimase kolme aastaga pigem mõnevõrra langenud. Kui panna kõrvale andmed jälituslubade arvu kohta, siis on tõepoolest jälituslubade arv mõnevõrra kasvanud, kuid see annab pigem kinnitust sellest, et asjad, milles jälitust tehakse, on suuremad, mahukamad ja keerulisemad.
Arupärimise esitasid riigikogu liikmed Mart Helme, Martin Helme, Henn Põlluaas, Uno Kaskpeit, Jaak Madison, Raivo Põldaru, Arno Sild ja Peeter Ernits.