Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Vene lapsed on eesti koolis otsekui klaasseina taga ehk millest kõneleb vaikus (16)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
2. klassi ainus õpilane Miron Semjonov on viimane laps, kes saab Haapsalus venekeelse põhihariduse. Klassijuhataja Farida Nagajeva on lubanud, et enne ta pensionile ei lähe, kui Miron lõpetab 4. klassi.
2. klassi ainus õpilane Miron Semjonov on viimane laps, kes saab Haapsalus venekeelse põhihariduse. Klassijuhataja Farida Nagajeva on lubanud, et enne ta pensionile ei lähe, kui Miron lõpetab 4. klassi. Foto: Eduard Laur/Lääne Elu

1. septembrist õpivad 46 endise vene kooli last Haapsalu põhikoolis, kus lastel on oma harjunud õpetajad, kes nendega kaasa tulid, vanad klassikaaslased, omakeelne õpe. Kõik oleks nagu samamoodi kui varem, aga ometi on tunne, nagu oleks nad kool koolis – klaasseina taga.

Siiri Reimanni käsitöötunnis õpivad 7. klassi vene tüdrukud eesti tüdrukutega koos. Klassi eraldaks nagu nähtamatu sein, kirjutab Lääne Elu.

Neli vene tüdrukut istuvad omaette ja seitse eesti tüdrukut omaette. Üksteise poole ei kiigata, teist laudkonda poleks nagu olemaski. Reimann sibab kahe seltskonna vahet ja õpetab – ühte eesti, teist eesti-vene segakeeles. Tüdrukud koovad. «Dva taga, dva ees, dva taga, dva ees,» loeb Reimann silmuseid ja kiidab: «Horošo!»

Vene tüdrukud koovad proovilappi, nad pole varem kudumist õppinud, eesti tüdrukud koovad juba kinnast. Reimann ütleb, et loodetavasti on pilt kevadeks teine ja vene tüdrukud jõuavad eesti omadele järele. «Ega neil kerge ole, aga küll nad hakkama saavad! Mina katsun ikka vene keelt rääkida nendega, peaasi, et nad traumat ei saaks,» sõnas arst.

«Nad istusid kohe esimeses tunnis niimoodi omaette ja nii kuidagi jäi,» ütleb 7. (eesti) klassi tüdruk Berit Raudkats. Eesti ja vene tüdrukud omavahel ei suhtle. «Nemad ei oska eesti keelt ja meie ei oska vene keelt,» ütleb Raudkats.

Tema õpib vene keelt teist aastat, vene tüdrukud eesti keelt seitsmendat aastat. Kui uurin, kas tüdruk tõesti pole kordagi mõne vene lapsega koolis suhelnud, ütleb ta, et üks kord oli. Vene poiss küsinud teisel koolinädalal vahetunni ajal midagi, aga keegi ei saanud aru. Siis tulnud üks tüdruk, kes sai aru ja juhatanud poisi tualetti. Seda poiss küsinudki. Kus on tualett.

Pikemalt loe vene laste murdest Lääne Elust.

Tagasi üles