Otsus lõpetada tselluloositehase eriplaneering on halvim, mille Jüri Ratase juhitav valitsus teinud on, leiab keskkonnaministri nõunik Kalle Muuli.
Kalle Muuli: valitsus tegi tselluloositehase küsimuses oma halvima otsuse (6)
Teatavasti otsustas valitsuskabinet puidurafineerimistehase kavandamiseks algatatud riigi eriplaneeringu lõpetada. Seetõttu lõpetas Est-For Invest tselluloositehase arendusprojekti ning jäi ootama paremaid aegu.
Kalle Muuli, kes igapäevaselt teenib leiba keskkonnaminister Siim Kiisleri nõunikuna, rääkis Kuku raadio saates «Muuli ja Riikoja», et tema hinnangul on Jüri Ratase valitsus teinud häid, keskpäraseid ja halbu otsuseid. Üks parimaid oli Muuli arvates Tallinna sadama osaline erastamine.
«Aga selle Est-Fori otsuse kohta julgeks ma küll ütelda: minu meelest on see Jüri Ratase valitsuse kõige kehvem otsus, mis iial tehtud on,» ütles Muuli.
Muuli märkis, et ta on ministriga Est-Fori küsimuses üsna lähedastel seisukohtadel. Keskkonnaminister pooldab keskkonnauuringute tegemist ning oleks ka veider, kui ministeeriumi juhtkond oleks vastu keskkonna uurimisele, lisas ta.
«Ma arvan, et meie töö selle eriplaneeringu raames olekski huvi tunda, kas kuskil Eestis on selline paik, kuhu sellise tehase saaks rajada või seda paika ei oleks. Selles mõttes me kindlasti oleksime huvitatud, et keskkonnauuringud tehtaks,» ütles Muuli.
Miljardilise investeeringuga minek nii väiksesse valda nagu Saarde, mille eelarve on 5-7 miljonit eurot, oleks Muuli arvates justkui Taaveti ja Koljati kohtumine. Väike vald lihtsalt ei suudaks nii suurele tehasele mingit kindlustunnet pakkuda.
«Nii suurel tehasel on vaja valitsust juba kasvõi teatud tegevuste garantiide pärast. Kui on vaja Rail Balticust haru tõmmata või vahejaama teha – see väljub igasugusest valla pädevusest,» arvas Muuli.
Ühtlasi rõhutas ta, et keskkonnauuringutega alustamine ei tähendaks veel ehitusega alustamist.
Saatejuht Hindrek Riikoja märkis, et ilmselgelt ei soovi valitsus valimiste eel nii tundliku teemaga tegeleda ning eelplaneeringu puhul mõeldi poliitkonjunktuurist lähtuvalt.
«See on valitsuse poolt signaal ettevõtjatele, nii Eesti oma ettevõtjatele kui ka välisinvestoritele, et sisuliselt valitsus mingite asjadega tegeleda ei taha ja nende jaoks see poliitiline konjunktuur on ainus asi, millele nad mõtlevad,» ütles Riikoja.