Silmitsesin üleni roosaks värvunud käsivart ja nentisin: «Veri tatiga! Ei mingit kahtlust!» Roosasusel oli proosaline põhjus: eelmisel ööl olid hundid lambakarjas käinud ja keegi pidi nüüd aedikus ringi jooksvad ning siit-sealt auklikud uted kinni püüdma. Võikamast pildist ei pääsenud aga tallimees, kes võsavillemite veretöö käigus otsa leidnud lambad kokku kogus...
Tellijale
Jaht rahvusloomale (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.