/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/11/08/11559078t1hcdc9.jpg)
Rahandusministeeriumi hinnangul on Eesti Euroopa Liidu (EL) neljanda rahapesuvastase direktiivi täielikult üle võtnud ning vastab Euroopa Komisjoni kriitikale kahe kuu jooksul.
Ministeerium: Eesti on rahapesudirektiivi täielikult üle võtnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rahandusministeeriumi hinnangul on Eesti EL-i neljanda rahapesuvastase direktiivi meie õigusesse täielikult üle võtnud. Oleme Euroopa Komisjoni põhjendatud arvamuse kätte saanud ja vastame sellele ettenähtud kahe kuu jooksul. Oma vastuses selgitame täpsemalt, kuidas osundatud artiklid on Eesti õigusse üle võetud,» ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu BNS-ile.
«Näiteks on arvamuses välja toodud, et Eesti ei ole üle võtnud artiklit tegelike kasusaajate andmete esitamise kohta, samas kui tegelike kasusaajate registrit puudutavad sätted võeti vastu möödunud aastal ja register rakendus Eestis eelmisel kuul. Samuti on Eesti rakendanud riskipõhisuse nõuet järelevalve ja kohustatud isikute protseduurireeglite kohta juba 2008. aastast alates. Anonüümsete kontode olemasolu on Eestis hoopistükkis välistatud, mistõttu ei ole nende kohta ka hoolsusmeetmeid ette nähtud,» lisas Heinapuu.
«Ent analüüsime Euroopa Komisjoni arvamust ja vajadusel oleme valmis seaduse mõne sätte sõnastust täpsustama,» sõnas ministeeriumi pressiesindaja.
Euroopa Komisjon otsustas neljapäeval saata Eestile põhjendatud arvamuse ja Taanile märgukirja, kuna need ei ole siseriiklikku õigusesse täielikult üle võtnud neljandat rahapesuvastast direktiivi. Juhul, kui kahe kuu jooksul Komisjoni nõutud muudatusi sisse ei viida, võib Komisjon riikide vastu Euroopa Kohtusse pöörduda.
Kuigi mõlemad riigid on teatanud, et direktiivi ülevõtmine on lõpule jõudnud, hindas Komisjon nende ülevõtmist ja leidis, et osade sätete puhul ei ole seda tehtud.
«Euroopa Liidu rahapesuvastased õigusnormid on äärmiselt olulised rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemisel. Euroopa Liidus hiljuti toimunud rahapesuskandaalide tulemusena peab Komisjon kõnealuse direktiivi ülevõtmist kõigi liikmesriikide poolt äärmiselt oluliseks,» teatas Euroopa Komisjon, lisades, et puudujäägid ühes riigis mõjutavad kõiki teisi.
Euroopa Komisjon on seni alustanud rikkumismenetlusi neljanda rahapesuvastase direktiivi ülevõtmisega seoses 21 EL-i liikmesriigi suhtes. Kolmel juhtumil on komisjon pöördunud Euroopa Kohtu poole: Rumeenia, Iirimaa ja Luksemburg, Kreeka juhul on menetlus ootel, üheksal juhul on menetlus põhjendatud arvamuse faasis ja kaheksal juhul on saadetud märgukiri liikmesriigile.