Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730
Saada vihje

Külliki Kübarsepp: õiguskomisjon lõpetagu poliitiline tagakiusamine (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Küllike Kübarsepp otsesaates Otse Postimehest
Küllike Kübarsepp otsesaates Otse Postimehest Foto: Erik Prozes

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni ja parlamendi õiguskomisjoni liikme Külliki Kübarsepa sõnul peab õiguskomisjon parandama rahapesu uurimist.

Kübarsepa sõnul esitab keskerakondlasest õiguskomisjoni juht Jaanus Karilaid komisjoni tööst moonutatud tõde. «See on vastik. Karilaid ei saanud küsimustest aru ja tõi mängu poliitilise mõõtme. Samuti jättis ta vastamata küsimusele, millised erakonnad ja poliitikud Eestis või väljaspool seda on Danske panga kaudu saanud niinimetatud musta raha,» rääkis Kübarsepp riigikogus peetud rahapesu problemaatikat käsitlenud riiklikult olulise küsimuse arutelust.

Kübarsepa sõnul peituvad rahapesu kaasuste uurimise probleemid puudlikus rahvusvahelises koostöös, info liikumises ja andmevahetuses.

«Finantsinspektsioon, rahapesu andmebüroo ja riigiprokuratuur on juhtinud tähelepanu sellele, et 2007. aastast on uurimispraktika olnud erinev ja seetõttu on info liikumine muutunud. Kas oleme võimelised parandama rahapesu kuritegudega seonduvat infovahetust ja tõstma analüüsivõimekust? Menetleme parlamendis jälle riigieelarvet, aga me ei räägi Eesti mainet ohtu seadvatest asjadest,» lausus Kübarsepp.

Riigikogu õiguskomisjoni liikme hinnangul on karistuspoliitika liiga leebe. «Pankade järelevalve tõhusamaks muutmise vajadus, aruandluse sisseviimine ehk tõhusate riskikontrollide süsteemi olemasolu ja nende paremaks muutmine on aruteludes korduvalt kõne alla olnud. Aga siiani on rahandusministeerium tervikpildi loomisel passiivne,» sõnas Kübarsepp.

Tema sõnul tuleks rahapesu tõkestamise ja uurimise tõhusamaks muutmiseks üle vaadata teavitamiskohustus. «Kas tõesti on nii, et saame reageerida alles seejärel, kui tuleb kusagilt mingisugune ärevusttekitav signaal? Miks ei tegutseta ajal, mil endal tuleb huvi või vajadus asjaolusid kontrollida,» ütles Kübarsepp.

Tagasi üles