Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Ruhnu lennuliiklus võib katkeda üllataval põhjusel (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Šoti mägiveised.
Šoti mägiveised. Foto: Margus Ansu

Ruhnu lennuliiklus võib katkeda, kui lennuvälja naabruses peetavate Šoti mägiveiste pidaja ei suuda neid aedades kinni hoida, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Ruhnu rannaniite hooldava mõnekümnepealise veisekarja sattumisest lennuväljale on Saarte Hääl kirjutanud varemgi, kuid nüüd on probleem loomadega võtnud uue pöörde.

Ruhnu lennuliini käitava Avio OÜ omanik Ülo Mell märkis vallavanem Siim Avile ja Kuressaare lennujaama juhile Mati Tangule saadetud pöördumises, et viimaste päevade näitel on lisandunud veel üks risk – lennurajale jäänud sõnnik. Mell tõdes, et esmapilgul koomilisena tunduv asjaolu toob endaga kaasa väga ebameeldivad tagajärjed.

Nimelt on soojal ajal selgusetu sõnniku mõju raja haardetegurile. Külmade saabumisel jäävad aga rajale tahked objektid, mis on ohtlikud lennuki telikutele ja propelleritele.

Seni ei ole veel olnud kokkupõrkeid loomadega lennuki maandumisel või stardil. Küll aga on juhtunud, et lennuki väljumine Ruhnu on tulnud edasi lükata, sest eelnevalt tuleb loomad rajalt ära ajada.

«Samas puudub igasugune garantii, et loomad lennu toimumise ajal tagasi rajale ei suundu. Võimalik kokkupõrge tooks endaga kaasa väga tõsiste tagajärgedega õnnetuse,» selgitas Mell.

Pärast eelmisel reedel toimunud lende selgus lennuki ülevaatusel, et lisaks mootorikatete, keredetailide, tiibade ja juhtpindade reostumisele oli sõnnik sattunud ka pidurisüsteemi detailide vahele ja amortisaatorite peegelpindadele. Reostus oli kleepunud väga tugevasti nii värvitud kui ka poleerpindade külge ning erinevalt tavapärasest mustusest seda lihtsate vahenditega, nagu suruõhk või mehaaniline lapiga puhastamine, ei eemalda.

Ülo Melli sõnul tuleb lennuväli sõnnikust puhtaks teha ja edaspidi välistada loomade sattumine maandumisrajale.

Tagasi üles