Käitumishäirega lasteaialapsi on üha rohkem

Põhja-Eesti Rajaleidja keskus Foto: Erik Tikan/Scanpix

Eile kirjutas Postimees ühes Tallinna lasteaias juhtunud kolmeaastaste laste noahaavaga lõppenud konfliktist. Käitumisprobleemidega või suisa vägivaldseid lapsi on aga paraku pea igas lasteaias.  

Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse juhi Urve Sellenbergi sõnul pöörduvad käitumisprobleemidega laste tõttu nende poole lasteaiad või lapsevanemad igapäevaselt. 2018. aasta jooksul on Rajaleidja üle terve Eesti teinud soovitusi 1049 lapse puhul.

«Soovitused on vanemale ja kui vanem soovib otsuse rakendamist, siis see on haridusasutusele kohustuslik,» selgitas ta. Sellegipoolest tõdes ta, et kui juba Rajaleidjaga ühendust võetakse, on probleem suureks paisunud.

Seda, et rahutute ja käitumishäirega laste hulk on viimastel aastatel kasvanud kinnitas rohkem kui 200 lapsega Mustamäel asuva lasteaia direktor. «Suisa vägivaldseid lapsi meil hetkel ei ole (aga on olnud), kuid rahutumaid ja käitumisraskustega lapsi on umbes kümmekond,» selgitas direktor.

Direktor nentis, et keskendumis-ja tähelepanuhäiretega laste puhul pole lasteaia töötajad meedikud, kes suudaks aru saada, kas tegemist on tervisliku erivajaduse või lihtsalt kasvatamatusega. Kui lapsele pole kodus kehtestatud piire ega käitumisnorme, võib väike laps arvata, et ka lasteaias on talle kõik lubatud. «Kui siin püüab õpetaja teda käitumisnormide piiridesse suruda, siis kutsub see esile protesti, mis mõnikord on ka agressiivne nii teiste laste kui ka täiskasvanute suhtes,» kirjeldas direktor.

Ta nentis, et kuna meil ei ole nii-öelda raskestikasvatavate laste rühmasid, siis on need lapsed koos teiste lastega ning õpetajad jälgivad neid rohkem.

«Kui on näha, et probleem on tõsine ja me tunneme, et meie oskused ja jõud ei käi sellega toimetulekust üle ja lapsevanem on nõus (sest ilma lapsevanema nõusolekute ei või me kuhugi pöörduda), siis saame pöörduda kas Põhja-Eesti Rajaleidja  või Tallinna Õppenõustamiskomisjoni poole ja kutsuda spetsialisti olukorda hindama ja nõu andma,» selgitas direktor lasteaia valikuid.

Ka probleemi eitav lapsevanem on lõpuks sundseisus

Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse juhi Urve Sellenbergi sõnul ei ole olemas pahasid lapsi. «Sellisel lapsel on halb olla ja tuleb välja selgitada, mis seda põhjustab. Kui lapse igapäevases lähiringis ei leita üksmeelt, tuleb kaasata spetsialiste,» selgitas ta. Peamiseks mureks on tema hinnangul siiski see, et lapsevanem ei soovi probleemi märgata.

«See on lapsevanema jaoks raske. Mitte keegi meist täiskasvanuna ei ole valmis, et meil sünnib erivajadusega laps. Isegi kui see ei ole meditsiiniline, aga ta käitub mingil hetkel agressiivselt, ei pruugi me tahta seda uskuda,» selgitas ta. Sellegipoolest on ta oma nelja aasta Rajaleidjas töötamise praktika käigus näinud, et probleemi eitav lapsevanem hakkab lõpuks ikka abi otsima. «Selline käitumisprobleem ei lähe ise üle, see süveneb,» nentis Sellenberg.