/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/01/06/4854485t1h3d96.jpg)
Arhitektuurivaldkonna erialaliidud küsivad Tallinna linnapeale saadetud pöördumises Peatänava projekti seiskumise põhjusi ning avaldavad arvamust, et selle taga on linna ametkonnad.
Erialaliidud nõuavad Tallinnalt aru Peatänava projekti toppamise kohta (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme mures Peatänava projekti jätkumise pärast, kuna kahetsusväärselt paistab, et linna ametkonnad pigem takistavad kui otsivad lahendusi uute planeerimispõhimõtete elluviimiseks ja valdkondadevahelise terviklahenduse koostamiseks,» öeldakse Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Arhitektuurikeskuse, Eesti Planeerijate Ühingu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ning Eesti Disainerite Liidu juhtide ühiskirjas Taavi Aasale.
Tallinna Peatänav on osa laiemast regionaalarengu programmist, milles EV100 juubeliks ellu kutsutud arhitektuuriprogrammi Hea Avalik Ruum raames on mitmed väiksemad Eesti linnad oma keskväljakud juba valmis ehitanud. Kuid ehkki ka Tallinna Peatänava võistlus oli selle programmi osas, pole pealinnas kahe ja poole aasta jooksul jõutud kaugemale eskiisprojekti etapist, tõdevad erialaliidud. Samamoodi on seisma jäänud Peatänava 2. etapi ja Merevisiooni elluviimine.
Sellest lähtuvalt küsivad erialaliidud Tallinna linnapealt:
1. Mis põhjusel peatänava projekteerimine on peatatud?
2. Kuidas ja millise ajakava järgi kavatsetakse sellega jätkata?
3. Millal on kavas Peatänava projekti eskiisi avalikustamine?
4. Milline on ühistranspordivõrgu kaasajastamise laiem plaan vähendamaks koormust peatänaval?
5. Millal alustatakse Peatänava 2. etapi ehk meresuunaliste tänavate projekteerimist?
Arhitektid rõhutavad, et Tallinn väärib euroopalikku inimkeskset linnaruumi. «Peatänav võiks olla eeskujuks kõigile teistele linnatänavatele, kus põhimõteteks autostumise vähendamine, tervislike elu- ja liikumisviiside ergutamine, kaasav tänavaruum, meeldiv ja kvaliteetne elukeskkond ning majanduslik atraktiivsus. Rõhutame, et ühistranspordi kasutuse ja kergliiklejate arvu suurendamiseks on oluline liikuvuskeskkonna disaini kvaliteedi oluline parandamine. Iga uus jalgrattur või jalakäija vähendab Tallinnas liiklusprobleeme, hoiab kokku kuludelt ja aitab vähendada linna ökoloogilist jalajälge,» kirjutavad erialaliitude esindajad.
«Peatänava projekti käimalükkamisega anti linna poolt oluline sõnum, et liigutakse positiivsete muutuste suunas,» tõdetakse pöördumises.
«Tallinna linnavalitsuse, Eesti Arhitektuurikeskuse ja Eesti Arhitektide Liidu koostöös sündinud Tallinna Peatänava arhitektuurivõistlus andis 2016. aastal väga hea tulemuse – Kavakava, Linnalahenduste ja Extechi koostöös sündinud võidutöö näitas selgelt, kuidas tänavaruumi saab erinevate kasutajate vahel mõistlikumalt jagada, ruumi mitmekesistada, kujundust parandada ja seeläbi kaasaegse linnasüdame identiteeti tugevdada,» märgivad spetsialistide esindajad.
Eesti Päevaleht kirjutas eelmisel nädalal, et Tallinna linnavalitsus on Peatänava projekti seisma pannud, kuna leiab, et selle valmisehitamise järel oleks takistatud ühistranspordi liikumine peatänaval.
Arhitektid rõhutavad oma kirjas, et võidutöö projekti ei tohi sisse viia selliseid põhimõttelisi muudatusi, mis kahjustaks inimsõbralikku avalikku ruumi, näiteks mootorsõidukite liigset koormust või kiirusi soodustavaid lahendusi.
«Avalikkust tuleb kursis hoida sedavõrd olulise linnaruumi projekti arengutega,» leiavad arhitektuuriala erialaliidud.