:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/07/7385251t1hd876.jpg)
Kaitseväe kinnitusel nad sotsiaalmeediat nädalavahetusel toimunud välkõppusele Okas kutsumiseks ei kasutanud, küll aga on nad vastanud reservväelaste küsimustele ka sotsiaalmeedia kanalites.
Kaitsevägi: me ei kasutanud sotsiaalmeediat õppusele kutsumiseks (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseväe peastaabi pressijaoskonna ülema major Arvo Jõesalu sõnul võidi lisaõppekogunemise kutse edastada reservväelastele erineval viisil, näiteks elektroonilise kutsena läbi riigiportaali eesti.ee, e-kirja, SMS lühisõnumina või kutse avaldamisega internetis või ka tele- ja raadiokanalites.
«Neid kanaleid seekord ka kasutati. Loomulikult on kutsumise oluline osa ka reservväelastele helistamine ja meelde tuletamine, et nende osalus on oluline. Iga puudumist menetletakse eraldi, sealhulgas ka seda, kas reservväelane tõesti ei saanud kutset kätte,» ütles Jõesalu.
Sotsiaalmeediat kaitsevägi välkõppuse kutsete edastamist ei kasutanud. «Küll aga levitame infot oma sotsiaalmeedia kanalites ja oleme vastanud reservväelaste küsimustele läbi oma sotsiaalmeedia kanalite,» märkis ta.
Nädalavahetusel levis sotsiaalmeedias ekraanitõmmis Messenegeri vestlusest, kus õppusele kutsutu küsib kaitseväelt, kas õppusel ka wifi olemas on ja saab vastuseks, et metsas wifit pole. Kaitseväe andmetel oli sel puhul tegemist meemiga ja tegelikult sellist vestlus aset ei leidnud. Küll aga vastas kaitsevägi sotsiaalmeedia vahendusele paljudele reservväelaste küsimustele.
Iga puudumist menetletakse individuaalselt ja kui selgub, et reservväelane puudus põhjuseta. Siis võib teda oodata trahv kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot.
Erinevates suurustes trahve on määratud nii 2017. detsembris kui ka tänavu mais lisaõppekogunemiselt põhjuseta puudunud reservväelastele.
«Kaitseväe eesmärk ei ole kedagi automaatselt karistada, vaid esmalt saavutada kontakt oma reservväelastega ja uurida, miks nad õppusel ei osalenud. Kui selgub, et reservväelane puudus õppuselt põhjuseta, siis võib teda ees oodata rahatrahv,» selgitas Jõesalu.
Kaitseväele on kõige olulisem, et õppekogunemisele kutsutud üksus saavutaks lahingvõime, mis ka saavutati.
«Vastavalt kaitseväe lahingvalmiduse hindamise metoodikale oli see üle 90 protsendi, millega jäi rahule nii 51. logistikapataljon kui ka kaitsevägi üldiselt. 1248 kutsutu hulgas olid ka mobilisatsioonireservi reservväelased,» ütles Jõesalu.