Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Rudenko: Venemaa reaktsiooni tõttu süüdistatakse meid Sadovnitšiga nüüd kõigis tadžikkide hädades

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Aleksei Rudenko (ees keskel) ja Vladimir Sadovnitš Tadžikistani miilitsatega kohtuistungi vaheajal.
Aleksei Rudenko (ees keskel) ja Vladimir Sadovnitš Tadžikistani miilitsatega kohtuistungi vaheajal. Foto: SCANPIX

Eile Tadžikistanis vabastatud Eesti kodanikust piloot Aleksei Rudenko rääkis intervjuus DzD.ee’le, mida ta arvab Venemaa sammudest pilootide vangistamise ümber puhkenud skandaalis.

Kas tunnistasite end kohtus süüdi?

Mitte kordagi.

Kompensatsiooni kavatsete nõuda?

Minu jaoks on praegu esimene eesmärk jõuda koju. Aga ma kavatsen nõu pidada, kuidas seda teha, sest loomulikult ma pean seda tegema, et see küsimus laheneks. Niisama ei kavatse ma kaheksat kuud oma elust kõrvale heita. Aga hetkel ei näe ma selleks veel mehhanismi. Minu jaoks on praegu oluline jõuda koju, millestki muust ei taha väga mõelda. Enne kojujõudmist ei tunne ma veel, et oleksin vabaduses.

Keda te selles loos süüdlaseks peate?

Mul on seda raske öelda, kuna ma ei tea kõiki kulisside taguseid osalisi selles mängus. Aga süüdlasi on palju: alates nende lennukite omanikfirmast ja selle «sõpradest-heasoovijatest», kes otsustasid need lennukid omanikult sel kombel ära võtta. Aga ma ei taha sellest praegu rääkida.

Kas teie hinnangul oli tõesti vajalik, et Venemaa võtaks selles asjas tadžikkide vastu tarvitusele nii julmad meetmed, saates illegaalseid tadžikke riigist välja?

See oli täiesti ebaadekvaatne reaktsioon. Miks loobuda neist vaestest töörügajaist, kes on meeleheites läinud Venemaale tööd otsima? Ma ju nägin, kuidas inimesed siin elavad. Siin polegi teistmoodi võimalik ellu jääda, kui perekonnast kuskil mujal ei tööta ja sealt raha ei saada. Minu meelest oli see ebaadekvaatne reaktsioon ja minu kolleeg Vladimir Sadovnitš, kes on Venemaa kodanik, leiab samuti, et see oli täiesti ebaadekvaatne reaktsioon.

Mis te arvate, kui seda Venemaa jõhkrat «diplomaatiat» poleks olnud, kui kiiresti oleksite siis vabanenud?

Võibolla Venemaa selline reaktsioon mingis mõttes kiirendas seda otsust, aga lõpuks oleks meid ikkagi vabastatud. Võibolla nädal aega hiljem. Lihtsalt poleks olnud seda pori, mille tõttu meid peetakse nüüd süüdlasteks kõigis tadžikkide hädades. Meile pannakse süüks tadžikkide kannatusi ja me ei soovinud midagi sellist kindlasti.

Tadžikistanis levivad sellised meeleolud?

Jah, neis väljaannetes, mida mul õnnestus lugeda. Kuid mitte kõigis. Aga mõned sellised kirjutised mulle silma jäid.

Millega kavatsete tulevikus tegelema hakata? Kas jätkate lendurina?

Mille muuga ma ikka tegeleda saan? Kui tervis ikka lubab, sest viimati käisin ma arstliku komisjoni ees eelmise aasta juunis ja selle tervisetõendi kehtivus on lõppenud. Pean minema uuesti arstliku komisjoni ette ja kui tervis lubab ning ma loodan, et ikka lubab, sest ma ei ole täheldanud mingeid objektiivseid märke sellest, et tervis oleks halvenenud, siis tuleb mul endale uus töö leida.

Mõne lennufirma juures Venemaal?

Venemaal ei saa ma töötada. Ütleme nii, et vaid Venemaa kodanik saab olla lennuki komandör. Hakkan tööd otsima Euroopas või neis riikides, mis tunnistavad mu Euroopa lennulitsentsi. 

Tagasi üles