Hinne Eesti laste liikumisaktiivsusele: kolm miinus

Kõigest seitse protsenti 11–15-aastastest veedab ekraani taga alla kahe tunni päevas Foto: Tairo Lutter

See, et lapsed õues uka-ukat ei mängi, pole tunnetuslik müüt, vaid Tartu Ülikooli teadlaste poolt kinnitust leidnud tõik: kui Eesti laste liikumisaktiivsuse koondhinne on värske jätku-uuringu põhjal kolm miinus, siis iseseisev õues mängimine saab hindeks kahe.

Eesti näib olevat õues aja veetmiseks ideaalilähedane riik – tervelt 90 protsenti 12–17-aastastest tunnistab, et kodust kilomeetri kaugusele jääb mõni park, mets, matkarada, mänguväljak, mõni spordisaalgi. Ometi annab täna avalikustatav uuring Eesti laste liikumisaktiivsusele hindeks D– ehk napi «rahuldava». See on küll veidi parem kui 2016. aastal – toona põrusid Eesti lapsed liikumisuuringul läbi. Tunnistusel ilutses koondhindena F ehk kaks.

«Ma arvan, et metoodika läks lihtsalt veidi tundlikumaks, ega olukord polegi niivõrd paranenud,» ütles Tartu Ülikooli (TÜ) liikumislabori juht Merike Kull, üks uuringu eestvedajatest. Hinne kõigub endiselt D– ja F-i vahel. «Ja natukene mõjutab ilmselt ka see, et meil on tulnud juurde nooremate laste uuringuid, kes liiguvadki rohkem. Kui oleks uuringuid rohkem 15–16-aastaste seas, viiks see hinde jälle alla,» nentis Kull.