Postimehe eksperiment tõestas, kui kerge on korgijoogi ohvriks langeda

Postimehe eksperiment ööklubides päädis testriga, mis kinnitas, et selle peale tilgutatud vedelik sisaldab korgijooki ehk GHBd. Foto: Erik Tikan

Kolmest ööst, kuuest klubist ja 36 joogist piisab, et tuua endaga kaasa üks GHBga mürgitatud jook.

Kolmapäeva südaööl klubi Venus poole jalutades ei ole mul plaanis töönädala selgroo murdmist tähistada. Minu eesmärk on käia lühikese aja jooksul võimalikult paljudes klubides ja käituda sealjuures nii vastutustundetult kui võimalik. Loodan, et minu tegudel on tagajärjed ning suudan vaid kolme ööga tõestada, kui kerge on klubis valvsust kaotades GHB ehk korgijoogi ohvriks langeda.

Selle läbipaistva, ühtaegu soolaka ja imala maitsega vedeliku tavaline annus on pool plastpudeli korgitäit kuni üks korgitäis. Väikese annuse järel on inimene lõbusam, jutukam ja seksuaalselt enam erutunud (eriti mehed), suur annus aga põhjustab uimasust, lihaste lõtvumist, uinumist. Pärast ärkamist ei mäletata tavaliselt, mida joobes olles tehti.

Minu eksperiment näeb igas klubis välja ühtemoodi. Ostan kohale jõudes koos sõbrannaga joogi, milleks on alati vesi. Pärast paari lonksu jätan joogi tantsimise või tualettruumis käimise ajaks tähelepanuta. Igas klubis jätame klaasid valveta vähemalt kolm korda. Seejärel kasutan Alcoscani pangakaardisuurusi kiirtestreid GHB leidmiseks. Selleks tuleb oma joogist testrile piisk tilgutada ning kui see värvub siniseks, võib jooki olla tekkinud midagi, mida seal olema ei peaks.

Esimeses klubis oleme sõbrannaga ühtlasi esimesed külastajad – kui välja arvata vanem härrasmees, kes otsustab suure tühjuse peale jalga lasta. Lootusetust algusest hoolimata on poole tunni pärast Venusesse jõudnud aga ligi kümme inimest ning unustan esimest korda elus teadlikult joogiklaasi tualettruumi minnes lauale. Pärast paari katset värvub aga nii minu kui ka sõbranna joogi peal proovitud tester vaid roheliseks. Jook on puhas.