Robert Kitt: miks sai Tallinna Tehnikaülikooli lühinimeks TalTech

Swedbank Eesti juhatuse esimees Robert Kitt. Foto: Konstantin Sednev

TalTech on silt, mille taha ei koondu vaid pika pärandiga Tallinna Tehnikaülikool, vaid see ka sümboliseerib innovatiivset ja tehnoloogiliselt arenenud Eestit, laiemalt ettevõtluse ja teaduse koostööd, kirjutab TalTechi kuratooriumi liige Robert Kitt.

Tallinna Tehnikaülikooli uue lühinime kasutuselevõtt ja identiteedi areng on niigi tugeva ekspordiartikli tugevdamine ja kohaliku teadustöö konkurentsivõimelisemaks muutmine üleilmsel areenil. Tugevas konkurentsis on identiteet väärtuslik ressurss ja seega tööriist, nagu on ka infrastruktuur ja inimkapital, kuid millesse investeerimisel loodud lisaväärtust on sootuks raskem mõõta.

Ülikoolidel on ühiskonnas üldiselt kahetine roll: nad on teadusasutused ja samuti koolitavad rahvamajandusele spetsialiste. Olles liiga kreeni ühele või teisele poole, väheneb teaduse ja majanduse vaheline ühisosa, mis ei ole Eesti majanduse huvides. Üldistatult võib öelda, et ülikoolide majanduslik eesmärk on soodustada ühiskonna kestlikku kasvu, täites ühtaegu mõlemat eeltoodud ülesannet.

Suurtel riikidel on Eesti ees kahtlemata eelised mitmekesiseks teadus- ja ettevõtlusmaastikuks. Väikesel majandusel ja kultuuriruumil on väiksem tõenäosus saada Nobeli auhindu või luua oma tuntud kaubamärke, suure lisandväärtusega tooteid ja töökohti. Seega on väikestele eluliselt oluline olla avatud ning käia tehnoloogia- ja teadussaavutuste viimase sõnaga pidevalt kaasas.

Järjest rohkem tähendab see ekspertide rahvusvahelist värbamist ja seda nii ülikoolides kui ka ettevõtetes. Käega ei saa lüüa, sest Eesti inimeste heaolu kasvatamine on siiski midagi, millega peame ise hakkama saama. Jah, globaliseeruvas maailmas arenevad nii teadus, tehnoloogia kui ka majanduskasv meist sõltumata, kuid kusagil ei ole ette nähtud, et me peaks sellest ilma ise pingutamata osa saama.

Eesti majandus- ning teaduspoliitika peaks olema suunatud soodsa keskkonna tekkimisele, mis võimaldaks ettevõtlusel ning teadusel ühistel eesmärkidel ühiseid projekte arendada.

Sisetekkeline kasvuteooria ütleb, et riigi majanduse pikaajalise arengu tagavad eelkõige inimkapital, teadus- ja tehnoloogiakompetentsi arendamisse suunatud investeeringud. Majanduse seisukohast ei ole tähtis, kui palju üks või teine ettevõte teadus- ja arendustöösse investeerib. Märksa olulisem on, kui palju suudetakse selle investeeringu kaudu varasemast rohkem teenida. Seetõttu vajavad teadlased aeg-ajalt meenutust, et reaalne teadusemõõdik ei ole avaldatud artiklite arv, tsiteeritavuse sagedus ega ka teadlaste seas tuntud h-indeks. Ettevõtjad tunnevad aga halastamatut konkurentsi iga päev, olgu selleks konkurendi parem pakkumine või pidevalt kasvav palgakulu. Kuuma tööturu tingimustes on kaks varianti: kas uuendada ning maksta juba uute kompetentside eest palju kõrgemat palka või otsida leevendust tootmise raja taha viimisest.

Eesti teaduse ja majanduse ühisosa maksimeerimine ehk nende arengusuundade koondamine samadele sihtmärkidele tagab suurema arengukoefitsiendi sisetekkelise majanduskasvu mudelis. Lihtsamas eesti keeles kõlab see väide järgmiselt: mida suurem on teaduse ja majanduse ühisosa, seda suuremat väljundit majandus olemasolevate ressurssidega toodab. Veel lihtsustades: mida teadusmahukam on ärimudel, seda suurem on lisandväärtus. Paraku on siin sageli probleem meie ettevõtete väiksuses: väikestel ja keskmistel ettevõtetel on raske juurutada uusi protsesse, kuna selleks pole ressursse ega kompetentsi.

Kõige mõistlikum lahendus oleks majanduse ja teaduse sihtmärkideks seada ning seeläbi võimendada just neid kompetentse, milles me oleme arendanud, ehk tegeleda niinimetatud nutika spetsialiseerumisega. Eesti majandus- ning teaduspoliitika peaks olema suunatud soodsa keskkonna tekkimisele, mis võimaldaks ettevõtlusel ning teadusel ühistel eesmärkidel ühiseid projekte arendada.

Selliseid algatusi on juba nüüdses TalTechis ette võetud: innovatsiooniosakud, tööstusmagistrantuurid ja -doktorantuurid, Mektory programm ja paljud teised. Aga põhiküsimus ei peaks olema tellimus riigile, vaid nii ettevõtjate kui ka teadlaste vaheline alt üles suunatud ning rohujuure tasandil toimuv koostöö, mis antud eesmärgini viib. TalTech on minu jaoks platvorm, kus selline koostöö saab hoo sisse. Sellelt platvormilt võib väike Eesti ettevõte saada nõu tuhandete kilomeetrite taga sündinud teadlaselt või tudengilt. Või vastupidi: Eesti tudeng võib TalTechi kaudu tuule tiibadesse saada oma rahvusvahelisele ärile.

Progress on tervitatav nähtus; harva on see lineaarne protsess, kuid tihti maitsete vaheldumine. TalTech on silt, mille taha ei koondu vaid pika pärandiga Tallinna Tehnikaülikool, vaid see ka sümboliseerib innovatiivset ja tehnoloogiliselt arenenud Eestit, mille horisondil on globaalne areen, kuid samas ei ole iseennast ära unustanud ning kus püüeldakse selle poole, et majandus ja teadus jõuaksid üksteisele lähemale, ja seeläbi teenida Eesti riiki.

Autor on TTÜ vilistlane, Swedbank Eesti juhatuse esimees.