Riigireformi Sihtasutus: pooled riigiametnikud tuleks koondada

Riigireform. Sihtasutuse sisulist tööd tegid advokaat Kristel Urke, endine Riigikohtu esimees ja Euroopa Inimõiguste Kohtu liige Rait Maruste ja õigusteadlane, advokaat ja Eesti Vabariigi põhiseaduse üks loojatest Jüri Raidla. Nende hoole all oli ettevalmistustöö riigireformi kontseptsiooni koostamisel koostöös asutajate, nõukogu ja juhatusega ning ekspertidest mõttekaaslastega. Foto: Jarek Jõepera

Riigireformi sihtasutuse ettepanekute täitevvõimu peatükk jätaks praegustest riigiametnikest tööle vaid pooled, kärbiks valitsuse suurust, liidaks ministeeriumid üheks tervikuks ning muudaks peaministri riigi peastrateegiks.

Riigireformijate hinnangul peaks peaminister saama iseseisva pädevuse ning olema riigi peastrateeg.

«Peaminister peaks saama iseseisva pädevuse ning olema Eesti Vabariigi riikliku arengu strateegiline juht (peastrateeg). Lisaks on oluline peaministri ja ministrite alluvussuhte määratlemine, eriti eriolukordades ning riigikaitses, mis vajab adekvaatset riigiõiguslikku regulatsiooni. See suurendaks valitsuse tegutsemisvõimet. Alljärgnevalt pakutavad muudatusettepanekud on osaliselt sellised, mis viiksid õigusliku regulatsiooni vastavusse tegelikult kujunenud olukorraga või vajadustega. Ükski neist muudatustest ei ole selline, mis rikuks parlamentarismi põhimõtet või vähendaks Riigikogu võimekust ja võimalust kujuneda Eesti poliitika tegelikuks tõmbekeskuseks,» märgiti täna hommikul avalikustatud dokumendis.

Eesti Vabariigi Strateegiakeskuse loomine

 «Riigivalitsuse struktuuris peaks moodustatama ka Eesti Vabariigi Strateegiakeskus. Valitsuse ühtse meeskonnana toimimine võimaldab konkretiseerida prioriteete ja seada kogu riigile ühtsed kindlad valdkondade ülesed arengueesmärgid. Ministrite kompetentsinõuete kehtestamine tõstab aga tervikuna riigijuhtimise kvaliteeti,» lisas Arakas.

Riigireformi Sihtasutuse sisutiimi eksperdi, riigi- ja haldusõigusele spetsialiseerunud advokaat Kristel Urke hinnangul peab inimese suhtlemine riigiga muutuma kiiremaks ja lihtsamaks, palju vähem aega ja raha nõudvaks.

«Leiame, et üldisi haldusmenetluse tähtaegu saab kaks korda lühendada, vähendada erinevaid nõudeid ja nendega kaasnevat bürokraatiat. Soovitame riigikogul anda Vabariigi Valitsusele ülesande ette valmistada nelja aasta jooksul halduskoormuse ca 25% vähendamise kava ning esitada see riigikogule kinnitamiseks 2019. aasta jooksul. Holland vähendas eelmisel kümnendil edukalt just sellisel moel oma riigi halduskoormust,» sõnas Kristel Urke.

Ametnike arvu vähendamine

Järgneva kaheksa aasta jooksul peaks reformide najal kaduma vajadus senise hulga ametnike järele. Riigireformijate ettepanek on ametnikke kärpida 50 protsendi võrra. Radikaalsena tunduva ettepanku toetuseks tõid riigireformijad näite, et Uus-Meremaal vähendati aastatel 1988–1994 avalike teenistujate arvu 88 000 töötajalt 37 000 töötajale.

Dokumendis märgiti, et 2018. aasta aprillis Vabariigi Valitsuse kabinetiistungile esitatud Justiitsministeeriumi memorandumi järgi oleks teenuste erasektorilt sisseostmise ehk konkurentsineutraalsuse printsiibi rakendamise kaudu võimalik vähendada Justiitsministeeriumi haldusalas hõivatute arvu poole võrra.

«Samamoodi on memorandumis leitud, et näiteks Keskkonnaministeeriumi haldusalas on ligikaudu 45% töökohtadest sellised, mille puhul on võimalik analüüsida nendel täidetavate ülesannete üleandmist erasektorile. Sarnaseid näiteid on eelduslikult võimalik tuua ka teiste ministeeriumite haldusalade kohta,» märkisid riigireformijad.

Riigireformi Sihtasutuse ühe asutaja, IT-ettevõtja Jaan Pillesaare arvates tuleb lähtuvalt inimeste vajadustest kasutada maksimaalselt e-riigi võimalusi. «Väga suure osa avalikest teenustest, eeskätt meie solidaarsussüsteemist, saab digitaliseerida ja anda asjakohaste algoritmide lahendada. Inimene peab oma andmed avalikule võimule esitama ainult ühe korra. Mis tahes teiste avalike teenuste osutamiseks või saamiseks peavad need  andmed olema automaatselt kättesaadavad,» selgitas Pillesaar.

Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liikme Viljar Arakase sõnul peaks Vabariigi Valitsuse töökorraldus ja toimimine olema operatiivne ja sihipärane, samas kohanemisvõimeline.

Kokku on ettepanekuid 67 ja nad koonduvad kolme suurema teema ümber: seadusandlik võim ja esinduskogud; täitevvõim; kohtuvõim ja põhiseaduslikud institutsioonid.

Valmis saab reformipakett lõplikult 21. novembriks 2018 ja antakse sel päeval riigikogu konverentsikeskuses toimuval riigireformi konverentsil üle kõigile riigikogus esindatud erakondadele. 26. novembriga algaval nädalal annab sihtasustus reformipaketi üle Vabariigi Presidendile.