/nginx/o/2019/01/14/11714166t1h55b8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2018/10/26/11528929t1h842b.jpg)
Identiteedikriis, usaldusprobleemid ja ootamatu patriotism – vene perede otsus panna üks laps eesti-, teine venekeelsesse kooli toob asjaosaliste endi sõnul kaasa küll raskusi, kuid kindlasti mitte kahetsust.
Tellijale
Mis saab, kui panna üks laps eesti ja teine vene kooli? (38)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«1990ndad olid sellised, et me olime võib-olla rohkem patriootlikud ja tahtsime, et meie laps oleks tõepoolest Eesti ühiskonnas,» meenutas teeninduses töötav Olga Karlson (51), miks nad abikaasaga pea 20 aastat tagasi oma keskmise tütre Emma (23) eesti lasteaeda ja kooli otsustasid panna.
Emma mõlemad vanemad räägivad vene keelt. Vene koolis omandas hariduse tema vanem õde Liina ja praegu õpib venekeelses koolis ka tema noorem õde Elisabet (15).