Halloween’i võidukäik näitab, kui paikapidav on palju korratud tõdemus, et kui Ameerika köhib, saab muu maailm, eriti Euroopa otsemaid nohu. Isegi siis, kui pisik jõudis hoopis Euroopast uude maailma. Sest kombe hakata Põhja-Ameerikas oktoobrilõpuööl süüdatavate lõkete ääres tähistama lõikusaja peaaegu lõpule jõudmist (punkt sellel pannakse eraldi, lõikustänupühaga) viisid Atlandi taha sinna ümberasunud eurooplased, peamiselt inglased ja iirlased. Praksuvate tulede valgel räägiti tondijutte, lauldi ja pidutseti. Usuti, et kõigest tulid osa saama ka peolisi nähtamatult ümbritsevad hauatagused.
Kuid Ameerika arenes. Tööstusrevolutsioon tõi rahva linnadesse ja sünnitas peale muu ka pulbitseva kaubandusvõrgu, mis ostjate meelitamiseks üha uusi trikke välja mõtlema hakkas. Eelmise sajandi alguses nägid kaupmehed, et sügis- ja jõuluostude vahel laiutas tühimik, kui rahvas poodides raha eriti ei raisanud. Nupukad kaupmehed märkasid sedagi, et lahja müügiaja keskel siras kirka tähena halloween, mida vanade traditsioonide kohaselt endiselt tähistati. Miks ei võiks inimesi innustada sel puhul kaarte saatma ja kodusid kaunistama? Just halloween’i postkaartide ning paberdekoratsioonide müügile toomist peetaksegi selle päeva kommertsialiseerimise avapauguks. Kostüüme hakati müüma 1930. aastatel ja uste taga maiuste lunimise traditsioon, mis tähendas tulu kommipoodnikele, sai hoo sisse sajandi keskel.